StuH 42

StuH 42 ehk Sturmhaubitze 42 oli Saksamaal aastatel 1942–1945 toodetud ründehaubits.

1942. aastal, kui lahinguväljadele ilmus StuG III Ausf. F, mis oli relvastatud 75 mm pikaraudse suurtükiga ja ette nähtud võitluseks vaenlaste tankidega, võeti vastu otsus alustada uue liikursuurtüki tootmist, mis oleks relvastatud 105 mm haubitsaga. Masina ehitusega hakkas tegelema firma Alkett (Altmaerkische Kettenwerk GmbH) ning samal aastal valmis ka esimese katseseeria 12 masinat, mis olid relvastatud 105 mm haubitsaga LeFH 18 L/28. 1942. aasta lõpuks sai valmis veel 9 ning jaanuaris 1943 3 masinat. Esimeste masinate aluseks oli võetud StuG III Ausf. F veermik ja soomustus. Katsetused kulgesid edukalt ja 1943. aasta märtsis lasti ründehaubits masstootmisse nimetuse Sturmhaubitze 42 (SdKfz 142/2) all. Masstootmisse lastud masinate veermik ja soomustatud pealisehitised pärinesid StuG III Ausf. F/8 ja Stug 40 Ausf. G-lt. StuH 42 sai ka uue haubitsa StuH 42 L/28 (rauapikkusega 2940 mm), mis oli valmistatud firmas Rheinmetall-Borsig. Lahingukomplekti kuulus 36 lasku, millest 18–24 olid kild-fugass, 6–12 soomustläbistavad ja 6–12 kumulatiivsed mürsud. Suuremal osal masinatest oli kahekambriline suudmepidur, kuid osadel masinatel see puudus. Haubitsal oli kas keevitatud või valatud suurtükimask, mille soomuse paksus oli 30–80 mm. Liikumatu torni laele oli paigutatud teiseks relvaks kuulipilduja MG34, millest vajadusel sai tulistada laadur. Raadiojaamaks oli kas FuG 15 või FuG 16.

1943. aasta märtsist kuni 1945. aasta aprillini laskis firma Alkett välja 1299 ründehaubitsat StuH 42.