Sondergotik

Saksa erigootika (saksa keeles Deutsche Sondergotik või lihtsalt Sondergotik) on termin, mida on kasutatud ja kasutatakse kohati ka praegu Saksamaa hilisgooti arhitektuuri kohta, mille tellijaks ja tarvitajaks olid suurel määral linnakodanikud. Periood algab umbes 14. sajandi keskpaigas ja kestab 16. sajandini. Põhiliselt on erigootika all mõeldud Austria, Baieri, Saksimaa ja Böömimaa arhitektuuri ajavahemikus 1350–1550^[1].

Püha Risti kirik Schwäbisch Gmündis on üks Lõuna-Saksamaa erigootika näidisehitisi. Gooti kodakiriku välisvaade (1330. aastal alustatud)

Kooriruumi võrkvõlv (umbes 1491. aastast)

Sondergotik on ajaliselt samaaegne Prantsusmaa leekestiiliga, perpendikulaarstiiliga Inglismaal, manuelismiga Portugalis ja Isabella stiiliga Hispaanias.

Mõistest

Väljendi võttis kasutusele saksa kunstiajaloolane Kurt Gerstenberg 1913. aastal oma teoses "Deutsche Sondergotik"^[2], milles ta pidas Saksamaa hilisgootikat, eriti selle kodakirikuid prantsuspärase kõrggootika eriliseks saksapäraseks avaldumisvormiks. Nimetust on peetud siiski ka liiga hinnanguliseks, vastuoluliseks ideoloogilise laetuse tõttu ja selle põhjendusi irratsionaalseks^[3]. Samal ajal moodustab Sondergotik oma lätetelt osa rahvusvahelisest gootikast.

Eestis on mõistet kasutanud Villem Raam^[4] ja Voldemar Vaga^[5].

Üldised jooned

Kirikute põhiplaan on tugevalt lihtsustatud:

transept ei eendu peaaegu üldse või jääb üldse ära, samuti puuduvad kooriümbriskäik ja kabelipärg
kimppiilarite asemel on tugedeks lihtsad ümmargused sambad või kaheksakandilised piilarid
kirikute siseruumis jäetakse tihti ära trifoorium
võlvlagedes kaovad selgelt eraldatavad vööndkaared, palju esineb võrk- ja kärgvõlvi
levinuimaks hoonetüübiks saab ühekõrguste löövidega kodakirik

Vastandina lihtsustatud põhiplaanile esineb fantastilist mänglemist detailides:

fantaasiarikkad võlviroidestikud lagedel, kurvilised, murtud, põimunud ja rippuvad roided
naturalistlikkuseni viimistletud taimemotiivid dekooris, portreelisus, elulähedane miimika ja poosid skulptuuridel ^[5]

Vaata ka

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2019. Vaadatud 28. juulil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Deutsche Sondergotik : eine Untersuchung über das Wesen der deutschen Baukunst in späten Mittelalter. München, 1913
↑ https://www.oxfordartonline.com/groveart/abstract/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000079746
↑ V. Raam. Über die Sondergotik im mittelalterlichen Estland. – Zweites "Homburger Gespräch", vom 28. September - 1. Oktober 1980 : Thema: Kunst des Mittelalters in Nord- und Nordost-Europa - heute / Martin-Carl-Adolf-Böckler-Stiftung ; herausgegeben von Erich Böckler^{[alaline kõdulink]}
↑ ^5,0 ^5,1 V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999

Välislingid

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2019. Vaadatud 28. juulil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] Deutsche Sondergotik : eine Untersuchung über das Wesen der deutschen Baukunst in späten Mittelalter. München, 1913

[3] ttps://www.oxfordartonline.com/groveart/abstract/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000079746

[4] V. Raam. Über die Sondergotik im mittelalterlichen Estland. – Zweites "Homburger Gespräch", vom 28. September - 1. Oktober 1980 : Thema: Kunst des Mittelalters in Nord- und Nordost-Europa - heute / Martin-Carl-Adolf-Böckler-Stiftung ; herausgegeben von Erich Böckler^{[alaline kõdulink]}

[v-vaga-uld-5] 5,0 ^5,1 V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]