Saue vald (1991)

Saue vald
	Saue valla vapp
	Pindala: 195 km² (2016)
	Elanikke: 10 661 (1.01.2017)
	Rahvastikutihedus: 54,6 in/km²
	EHAKi kood: 0727
	Keskus: Laagri

Saue vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast läänes ja edelas. Valla territoorium polnud kuigi kompaktne ja valla põhja- ja lõunapoolne osa olid teineteisest küllaltki kaugel (ulatus põhja-lõuna suunal 27 km) ja eraldatud ka valla sees enklaavina paikneva Saue linna maaga ("liivakella" kael kõigest 1,3 km lai, teine kitsus W-O suunal Keila jõe kohal oli vaid 4,5 km lai). Valla teine suurem vooluveekogu oli Vääna jõgi, suuri järvi vallas polnud (Vaharu järv vaid 9–10 ha).

Saue vald piirnes lisaks Saue linnale veel põhjaosas Harku vallaga, kirdes väga lühikesel lõigul Tallinna Nõmme linnaosa Laagri asumiga, idas Saku vallaga (Ääsmäe-Maidla piirkonna kirdepiiriks on Keila jõgi), kagus Raplamaa Kohila vallaga, edelas Kernu vallaga ning läänes Keila valla ja väga lühidalt ka Keila linnaga. Uuemäel oli kokkupuutepunkt ka Tallinna Haabersti linnaosaga (Paldiski maantee ja endise Vääna raudteetammi ristil).

Maastikuliselt jäi valla territoorium tervenisti Harju lavamaa lääneservale. Reljeefi poolest oli vald lainjas tasandik, mille madalamates lohkudes olid sood ja rabad. Lõunapoolne ala oli metsasem, põhjapoolne suuresti üles haritud. Looduskaitsealasid valla maadel ei olnud, küll aga mitmeid väärtuslikke elupaiku ja osa kaitstavast Saue mõisa pargist (jääb valdavalt linna maale nagu ka looduskaitsealune Saue tammik).

Saue vallavanem oli alates 2009. aastast Andres Laisk.^[4] Enne teda oli 1996. aastani vallavanem Villu Ingver ja perioodil 1996-2009 Mati Tartu.

2017. aastal liitusid Saue vald, Saue linn, Nissi vald ja Kernu vald omavalitsuste haldusreformi käigus Saue vallaks.

Teed

Saue valda läbis juba 1870. aastal liikluseks avatud raudtee, Saue jaam tegutses 1920. aastast. Esimene elektrirong jõudis Saue külanõukogu maile aga alles juulis 1958. Valla piires oli neli Elroni elektrirongide peatuskohta: vanad Saue ja Valingu ning uued Urda ja Padula. Suurim valla maid läbiv maantee oli Tallinna–Pärnu maantee (Via Baltica), millega Laagri alevikus ristus Keilasse ja Paldiskisse välja viiv Tallinna ringtee. Lõuna pool hargnes Tallinna–Pärnu maanteelt edelasse Ääsmäe–Haapsalu maantee. Teine suurem trass oli Tallinna–Paldiski maantee. Põhja–lõunasuunalised teed olid kehvema kvaliteediga kohalikud maanteed.

Rahvastik

Valla rahvastik paiknes põhiliselt territooriumi kirde- ja keskosas Tallinna ja Sauega vahetult piirnevatel maadel. Keskasulas Laagris elas üle poole elanikkonnast ja selle piirkonna arvelt toimus ka valla rahvaarvu kasv. Valla lõunaosas oli asustustihedus vaid 5–10 in/ km².