Rudolf Carnap

Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid. 1935. aastani tegutses ta Euroopas ning hiljem USA-s.

Ta õppis Berliini ja Jena ülikoolis, kus tema õppejõudude seas olid Albert Einsteini ja Edmund Husserl. Tema 1922. aastal ilmunud väitekiri "Ruum" ("Der Raum") eristas formaalset, füüsikalist ja tajutavat ruumi. Ta pidas kirjavahetust Bertrand Russelliga, kes kopeeris talle käsitsi oma teost "Principia Mathematica", kuna Carnapi koduülikool ei jaksanud seda osta.

1923. aastal tutvus Carnap konverentsil Hans Reichenbachiga, kes tutvustas teda Viini ülikooli professori Moritz Schlickiga. 1926. aastal sai ka Carnap töökoha Viini ülikoolis. Seal kuulus ta Viini intellektuaalide rühma, mida hakati kutsuma Viini ringiks. Selles rühmituses töötati välja loogilise positivismi kontseptsioon.

1928. aastal avaldas Rudolf Carnap kaks tähtsat raamatut: "Maailma loogiline struktuur" ("Der logische Aufbau der Welt") ja "Pseudoprobleemid filosoofias". Esimeses neist arendas ta välja range formaalse empirismi, defineerides teaduse objekte fenomenalistlikult. Selles ilmneb tugev Russelli ja Alfred North Whiteheadi mõju. Hiljem taandas Carnap end sellest teosest ning ei autoriseerinud ingliskeelset tõlget kuni 1967. aastani. Teises raamatus väitis Carnap, et suur hulk traditsioonilisi filosoofilisi küsimusi on tähendusetud ning tulenevad keelevigadest. Sel viisil tahtis ta elimineerida metafüüsika.

1930. aastal tutvus Carnap Alfred Tarski semantikateooriaga ning 1931 sai saksa keele professoriks Praha ülikoolis. Seal kirjutas ta raamatu "Keele loogiline struktuur", mille kohaselt pole olemas "tõest" loogikat ega keelt. 1933. aastast pärines Carnapi sõprus W. V. Quine'iga.

1935. aastal emigreerus Carnap natsirežiimi eest USA-sse, kus sai 1941. aastal kodakondsuse ning oli filosoofiaprofessor Chicago ülikoolis. Seal kirjutas ta raamatuid semantikast, modaalsest loogikast ning tõenäosuse ja induktsiooni filosoofilistest alustest.

1954. aastal asus ta tööle Los Angelese California Ülikoolis, kus kirjutas teaduslikust teadmisest, analüütilise ja sünteetilise vastandusest ning verifikatsiooniprintsiibist. Tema kirjutised termodünaamikast ilmusid postuumselt.