Robert Schumann

Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa Friedrich Wiecki juures eratundides.

Aastatel 1828–1830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.

20 aastaselt, soovides parandada sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega sõrmi ja sai liigesepõletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.

Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe Neue Zeitschrift für Musik ('uus muusikaleht'), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.

 

Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas.

1854. aastal püüdis Schumann ennast tappa, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri 1856. aastal.

Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.

• "Kevadsümfoonia" (1841)
• "Reini sümfoonia" (1851)

• "Liblikad" (1832)
• "Karneval" (1835)
• "Kreisleriana" (1838)
• "Lastestseenid" (1838)
• "Novelletid" (1838)
• 6 fuugat teemale BACH orelile op.60. (Originaalpealkiri: 6 Fugen über BACH für Orgel oder Pedallflügel op.60 (1845 Revision 1846))

• "Naise elu ja armastus" (1830)
• "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850)
• "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851)