Rapla maakond

 

2017. aasta haldusreformist alates kuulub Rapla maakonda neli omavalitsusüksust: Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vald.

Raplamaad hõlmab neli maastikurajooni: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurim osa Raplamaast jääb Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi.^[3] Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr^[4] oli 9,2%. Rahvastiku tihedus oli 12,3 in/km².^[5]

Rapla maakonnas on üks linn, kolm alevit, 13 alevikku ja 259 küla.

Linn: Rapla

Alevid: Järvakandi – Kohila – Märjamaa

Alevikud: Aespa – Alu – Eidapere – Hageri – Hagudi – Juuru – Kaerepere – Kaiu – Keava – Kehtna – Kuusiku – Lelle – Prillimäe

Külad: Aandu – Adila – Ahekõnnu – Alaküla – Altküla – Alu-Metsküla – Angerja – Aranküla – Araste – Aravere – Aruküla – Atla – Avaste – Ellamaa – Haakla – Hageri – Hagudi – Haimre – Helda – Hertu – Hiie – Hiietse – Hõreda – Härgla – Iira – Inda – Ingliste – Jaaniveski – Jalase – Jaluse – Juula – Jõeääre – Jädivere – Järlepa – Kabala – Kadaka – Kaerepere – Kaguvere – Kaigepere – Kalbu – Kalda – Kalevi – Kangru – Karitsa – Kasti – Kastna – Kasvandu – Kausi – Kehtna-Nurme – Kelba – Kenni – Keo – Keskküla – Kesu – Kiilaspere – Kilgi – Kirna – Kivi-Vigala – Kodila – Kodila-Metsküla – Kohatu – Kohtru – Koigi – Koikse – Kojastu – Koluta – Konnapere – Konuvere – Koogimäe – Koogiste – Kuimetsa – Kuku – Kumma – Kunsu – Kurevere – Kuusiku-Nõmme – Kõrbja – Kõrgu – Kõrtsuotsa – Kõrvetaguse – Käbiküla – Käbiküla – Käriselja – Kärpla – Laeste – Lalli – Lau – Laukna – Leevre – Leibre – Lellapere – Lellapere-Nurme – Lestima – Linnaaluste – Lipa – Lipametsa – Lipstu – Loe – Lohu – Lokuta – Lokuta – Loodna – Loone – Luiste – Lõiuse – Lõpemetsa – Läti – Lümandu – Lümandu – Mahlamäe – Mahtra – Maidla – Maidla – Manni – Masti – Metsaääre – Metsaääre – Metsküla – Metsküla – Moka – Mukri – Mõisaaseme – Mõisamaa – Mõraste – Mäliste – Mälivere – Mällu – Männiku – Nadalama – Naistevalla – Napanurga – Naravere – Nurme – Nurtu-Nõlva – Nõlva – Nõmme – Nõmmemetsa – Nõmmeotsa – Nõmmküla – Nääri – Oblu – Oela – Oese – Ohekatku – Ohukotsu – Ohulepa – Ojapere – Ojaäärse – Oola – Orgita – Orguse – Paaduotsa – Pae – Paeküla – Pahkla – Paisumaa – Pajaka – Palamulla – Palase – Palasi – Paljasmaa – Pallika – Paluküla – Pihali – Pirgu – Pukamäe – Purga – Purila – Purku – Põikma – Põlli – Põlliku – Põllu – Põlma – Põrsaku – Päädeva – Päärdu – Pühatu – Rabivere – Raela – Raikküla – Raka – Rangu – Rassiotsa – Reonda – Ridaküla – Riidaku – Ringuta – Risu-Suurküla – Rootsi – Russalu – Rõue – Rääski – Röa – Saarepõllu – Sadala – Saksa – Salutaguse – Saunaküla – Seli – Seli-Nurme – Selja – Sikeldi – Sipa – Sooaluste – Sooniste – Soosalu – Sulu – Sulupere – Sutlema – Suurekivi – Suurküla – Sõmeru – Sõtke – Sääla – Tamsi – Tapupere – Teenuse – Tiduvere – Tolla – Tolli – Toomja – Tuti – Tõnumaa – Tõrma – Ummaru – Urevere – Urge – Uusküla – Vaguja – Vahakõnnu – Vahastu – Vaimõisa – Valgu – Valgu-Vanamõisa – Valli – Valtu – Valtu-Nurme – Vana-Aespa – Vana-Kaiu – Vana-Nurtu – Vana-Vigala – Vankse – Vaopere – Varbola – Vastja – Velise – Velisemõisa – Velise-Nõlva – Veski – Vigala-Vanamõisa – Vilivere – Vilta – Võeva – Väljataguse – Vängla – Äherdi – Ülejõe – Ülejõe

•  
  Valtu mõisa tuuleveski
•  
  Kohila vesiveski
•  
  Hageri kirik
•  
  Sutlema mõisa väravatorn
•  
  Kohila mõisa peahoone
•  
  Lohu mõisa peahoone

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus alustas tööd Kohila lähedal asuv suur vineerivabrik.

Sõprusmaakond on Kaiserslautern Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

 

Raplamaa maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad, kus asusid tugevad kihelkonnakeskused (Keava linnamäega, Loone linnamäega ja Varbola linnamäega) ja rahvarohked külad (Kabala jt.) ning ühistegevuse arutamiseks ja aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale – Raikküla kärajatele. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud, osa kuulus Alempoisi väikemaakonda. Pärast Eesti vallutamist alad jagati 13. sajandil uute maaisandate vahel: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivimaa Ordule ja neis moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala, Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.

 

Rapla maakond hõlmab enamiku Eesti NSV aegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Rapla rajooni piires Rapla maakond^[6].

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Rapla maakonda järgmised haldusüksused:^[7]

• linnad: Rapla
• vallad: Juuru, Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila (alev), Kohila, Käru, Loodna, Märjamaa (alev), Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala vald

2002. aastal ühines Rapla linn Rapla vallaga, Kohila alev Kohila vallaga ning Loodna vald ja Märjamaa alev Märjamaa vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Rapla maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Kehtna, Märjamaa ja Rapla vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Kohila vald. Haldusreformi järel kuulub seni Rapla maakonda kuulunud Käru valla ala Türi valla koosseisus Järva maakonda.^[8]

• Raplamaa kuldne vapimärk
• Raplamaa hõbedane vapimärk
• Raplamaa Omavalitsuste Arengufond

• Eilart, Jaan (vastutav toimetaja) 1976. Rapla rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti NSN Teaduste Akadeemia.
• Kusmin, Jürgen (koostaja) 2007. Raplamaa pärandkultuurist. Rapla: Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-80-2
• Uustalu, Meinhard (1977) 2008. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa valla Tunatoimkonna toimetised I. Kasti – Märjamaa. ISBN 978-9949-15-656-6

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rapla maakond

• Rapla maakonnaportaal
• Rapla maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Rapla maakond veebiportaalis eestigiid.ee