Punailves
Punailves (Lynx rufus) on Põhja-Ameerikas elav kaslaste hulka kuuluv kiskja.
| Punailves | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Ilves Lynx |
| Liik |
Punailves |
| Binaarne nimetus | |
|
Lynx rufus | |
 Punailvese levila | |
Punailves on teistest ilvestest väiksem ja pealtnäha kodukassilikum. Isane punailves kaalub 11–16 kg. Turjakõrgus on 20–30 cm. Punailvesel on väikesed kõrvatutid. Saba on ehk pikem kui keskmisel ilvesel (kuni 15 cm), aga seevastu on jalad lühemad. Tema karvastik on hallikas punakaspruun, tihedalt üle külvatud tumedate tähnidega.
Punailves elab enamikul USA ja Mehhiko territooriumil mägedes ja metsades, kuid mujalgi. Ta ei pelga inimasulaid ega lagendikke, elab põõsastes, kraavides ja kaktuste keskel. Punailves ei salli sügavat lund. Samuti raskendab tema levila laiendamist põhja poole konkurents kanada ilvesega. Ent tsivilisatsiooniga on liik kohanenud ja on arvatud, et tänapäeval elab punailveseid rohkem kui mõne sajandi eest.
Sigimine pole seotud kindla aastaajaga, kuid kõige sagedamini toimub paaritumine kevadel. Mõned emased lubavad endale „luksust“ paljuneda kaks korda aastas (pärast 50-päevast tiinust sünnib tal 1–6, tavaliselt 2 poega).
Punailves sööb peamiselt jäneselisi (65% toidust) ja närilisi (25%), näiteks uruhiiri ja oravaid, kuid murrab ka suuremaid loomi: metskalkuneid, kodukanu ning isegi valgesaba-pampahirvi ja lambaid.
Punailvesel on palju alamliike.