Paariariik

Paariariik (inglise keeles rogue state või outlaw state) on rahvusvahelistes suhetes riik, mis on ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Tegurid, mis võivad viia riigi nimetamisele paariariigiks, on muu hulgas autoritaarne ja tugevalt inimõigusi piirav valitsus, terrorismi toetamine ja massihävitusrelvade omamine.

Paariariik on poliitiline mõiste, mida rahvusvaheliselt kasutatakse diktaatorliku režiimiga autoritaarsete riikide iseloomustamiseks. Mõiste iseloomustab riike, mis ohustavad rahu ja riikide julgeolekut, kes rikuvad pidevalt rahvusvahelise õiguse norme ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, seavad end kõrgemale õiguse ja diplomaatia normidest, režiimidest või konventsioonidest, eiravad ja ignoreerivad inimõigusi, ajavad agressiivset välispoliitikat ning ei allu ÜRO Julgeolekunõukogu otsustele. Paariariikide juhid valitsevad karmikäeliselt oma rahvast ja laristavad rahvuslikku rikkust ning rikuvad külmavereliselt nende poolt allkirjastatud rahvusvahelisi leppeid. Nad üritavad omada tuuma- ja muid massihävitusrelvi, kulutavad suuri eelarve summasid moodsate relvade hankimiseks, soosivad terrorirühmitusi ja abistavad neid rahvusvaheliste terroriaktide läbiviimisel. Tänapäeval on kaduvväike võimalus, et taoline riik minetab rahvusvahelise isiku staatuse ja võib olla kuulutatud lindpriiks riigiks.

Mõiste (ing: rogue states) võeti laialdaselt kasutusele Ameerika Ühendriikide poolt külma sõja ajal. Laiemas rahvusvahelises plaanis pole selle mõiste kasutamine eriti levinud. President Ronald Reagan deklareeris 1985. aastal, et USA ei „tolereeri seaduseväliste riikide rünnakuid”. President Bill Clintoni valitsemise ajal kasutati rogue states asemel mõistet state of concern (murettekitav riik), kuid president George W. Bush kasutas taas rohkem mõistet rogue states.

Seda staatust omistati juba 1920. aastatel bolševistlikule Nõukogude Venemaale ja Weimari Saksa Vabariigile. Nii üks kui teine heideti eri aegadel välja Rahvasteliidust. Paariariigina käsitleti ka hitlerlikku Saksamaad. Paariariigi klassikaliseks näiteks oli 1948–1994 Lõuna-Aafrika Vabariik oma apartheidipoliitikaga, mis pani ta ligi pooleks sajandiks rahvusvahelisse isolatsiooni. Külma sõja ajal nimetati USA-s nii Nõukogude Liitu. 1990. aastatel tituleeriti paariariigiks Jugoslaavia Serbia Vabariiki.

USA poliitikaajakiri vahendas 1994. aastal USA tollase rahvusliku julgeoleku nõuniku Anthony Lake’i seisukoha, kes nimetas paariariikidena Põhja-Koread, Kuubat, Iraani, Iraaki ja Mu‘ammar al-Qadhdhāfī Liibüat. Selles nimekirjas on olnud Iisrael, Taiwan, Kambodža, Uganda, Süüria, Pakistan, Sudaan ja Afganistan. President Trump on paariariigina nimetanud Venezuelat. Türgi on tituleerinud Kreekat paariariigiks ja vastupidi Kreeka Türgit.

Mõistet on ka tugevalt kritiseeritud, näiteks Noam Chomsky,^[1] Jacques Derrida^[2] ja William Blum.^[3] USA keeleteadlane, filosoof ja poliitika kommentaator Noam Chomsky on irooniliselt märkinud, et USA viljeletav rahvusvaheline poliitika vastab paariariigi ilmnemise määrangutele. Ta on toonud näiteks, et USA on tuumarelvade kasutuselevõtja ja suuromanik ning ainsana kasutanud neid sõjaolukorras. USA on 1980. aastatel toetanud enda poolt terroriorganisatsioonideks liigitatuid, näiteks puštu hõimude seas 1994. aastal tekkinud radikaalset sunniitide islamiliikumist Ţālebān Afganistanis. USA on rikkunud inimõigusi kasutades surmanuhtlust vangi võetute suhtes Kuuba territooriumil asuvas Guantanamo Bay mereväebaasi vanglas. USA ei ole täitnud rahvusvahelisi leppeid Iraagi suhtes ega ole andnud Genfi lepingute alusel Afganistani sõjavangidele varjupaika ega ole ratifitseerinud arvukalt rahvusvahelisi leppeid nagu ÜRO lapse õiguste leping (Convention on the Rights of the Child).

Samasuguse värvika loetelu saab koostada ka 1991. aastal taasiseseisvunud ja end NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Vene Föderatsiooni siseriikliku ja rahvusvahelise suhtlemise kohta.