Nukleool

Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d ja mis vastutab ribosoomide biogeneesi (sünteesi) eest.^[1] Biomakromolekulidest sisaldab nukleool nii DNA-d, RNA-d kui valke. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam^[2].

**Raku anatoomia**
1. Tuumake
2. Tuum
3. Ribosoom
4. Vesiikul
5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik
6. Golgi kompleks
7. Tsütoskelett
8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik
9. Mitokonder
10. Vakuool
11. Tsütoplasma
12. Lüsosoom
13. Tsentrosoom

Nukleool koosneb 5 positiivsest kromosoomipaarist (13, 14, 15, 21 ja 22), mis sisaldavad inimese rakkude puhul 200-600 ribosomaalse DNA (rDNA) geeni koopiat.^[3] rDNA pealt transkribeeritakse rRNA-d.

Levinuimaks valguks ribosoomides on nukleoliin, mis on ühtlasi ka tuntud ribosoomide markeriks - st see on valk, mille asukoha järgi (nt immuunvärvingu abil) saab teada, kus paiknevad rakutuumas nukleoolid.

Hiljuti on avastatud nukleoolide olulisust ka rakkude vastuses stressile (erinevatest keskkonateguritest tingitud stressi puhul käivitatakse nukleoolidest valkude vabastamine, mis stabiliseerivad genoomi kaitsvat valku p53).^[4]

Nukleoliini immuunvärving glioblastoomi rakuliinis T-98G. Vasakul on näidatud rakutuumade asukoht (värving tehtud DNA-ga seostuva aine DAPI abil) ning paremal nukleoliini värving nukleoolides (kommertsiaalse antikeha abil). Fluorestsentsmikroskoopia sai teostatud 200x suurendusega. Punane nool näitab mitootilist rakku, nukleoliini tüüpiline värving on paremini jälgitav interfaasis olevates rakkudes.

Vaata ka

Viited

↑ Dubois, Marie-Line; Boisvert, François-Michel (2016), Bazett-Jones, David P.; Dellaire, Graham (toim-d), "The Nucleolus: Structure and Function", The Functional Nucleus (inglise), Cham: Springer International Publishing, lk 29–49, DOI:10.1007/978-3-319-38882-3_2, ISBN 978-3-319-38882-3, PMC 7123373, vaadatud 2. veebruaril 2024{{viide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
↑ 2004. Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina
↑ Smirnov, Evgeny; Chmúrčiaková, Nikola; Liška, František; Bažantová, Pavla; Cmarko, Dušan (20. jaanuar 2021). "Variability of Human rDNA". Cells. 10 (2): 196. DOI:10.3390/cells10020196. ISSN 2073-4409. PMC 7909238. PMID 33498263.
↑ Pfister, Astrid S. (2019). "Emerging Role of the Nucleolar Stress Response in Autophagy". Frontiers in Cellular Neuroscience. 13: 156. DOI:10.3389/fncel.2019.00156. ISSN 1662-5102. PMC 6503120. PMID 31114481.

[1] Dubois, Marie-Line; Boisvert, François-Michel (2016), Bazett-Jones, David P.; Dellaire, Graham (toim-d), "The Nucleolus: Structure and Function", The Functional Nucleus (inglise), Cham: Springer International Publishing, lk 29–49, DOI:10.1007/978-3-319-38882-3_2, ISBN 978-3-319-38882-3, PMC 7123373, vaadatud 2. veebruaril 2024{{viide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

[Meditsiinisõnastik,_2004-2] 2004. Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina

[3] Smirnov, Evgeny; Chmúrčiaková, Nikola; Liška, František; Bažantová, Pavla; Cmarko, Dušan (20. jaanuar 2021). "Variability of Human rDNA". Cells. 10 (2): 196. DOI:10.3390/cells10020196. ISSN 2073-4409. PMC 7909238. PMID 33498263.

[4] Pfister, Astrid S. (2019). "Emerging Role of the Nucleolar Stress Response in Autophagy". Frontiers in Cellular Neuroscience. 13: 156. DOI:10.3389/fncel.2019.00156. ISSN 1662-5102. PMC 6503120. PMID 31114481.

[1]

[2]

[3]

[4]