Mustpeade vennaskond

Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild). Abiellunud liikmed astusid Suurgildi liikmeks, kuid hiljem vallalisuse nõue kaotati.

Tallinna mustpeadele kuulus Mustpeade maja.

Mustpeade vennaskonna kaitsepühak oli Püha Mauritius, kes oli neeger ja suri kristlasena märtrisurma^[1].

Tallinna Mustpeade vennaskond eraldus Suurest Gildist 1399. aastal^[1] ja tegutses 1940. aastani (1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud) ja seejärel tegutseb eksiilis.^[viide?] 1895 organiseeriti vennaskond Mustpeade Klubiks^[2].

Tallinna Mustpeade vennaskonda kuulusid keskajal noored saksa päritolu vallalised kaupmehed või kaupmehesellid. Vennaskonnad andis oma liikmeile kaitset ja algul kuulusid sinna meretagustest Saksa linnadest pärit noored kaupmehed, kes tihti Tallinna külastasid, kuid ei kuulunud Tallinna kodanikkonda. Hiljem said Tallinna Mustpeade seltskonna tuumikuks kohalike kaupmeeste pojad, kes siis abielludes mustpeade vennaskonnast lahkusid ja suurde ehk kaupmeeste Tallinna Suurgildi vastu võeti. Vennaskonna tegevus oli tollal ja hiljemgi eelkõige seltskondliku, kultuurilise ja kirikliku iseloomuga.

Mustpeade tegevuse kõrgajaks Tallinnas on peetud 16. sajandit ja 16. sajandi keskpaiku võisid Tallinna Mustpead välja panna mitmesajamehelise hästi relvastatud ratsaüksuse, mis Liivi sõja ajal Tallinna kaitsmisel 11. septembril 1560. aastal pidas Tallinna lähistel nn. Jeruusalemma mäel Jeruusalemma lahingu venelaste väesalga vastu.

Rootsi ajal koosnes Mustpeade kompanii umbes 150 musketitega relvastatud ratsanikust ja kompaniil oli hilisematel aegadel esindusfunktsioonid jui tuli saata kõrgeid võimukandjaid nende külaskäikude puhul Tallinna, korraldada paraade ja vastuvõtte. Kuni 1887. aastani oli Tallinna mustpeadel oma mõõkade ja püstolitega relvastatud sõjaväeosa, Mustpeade vennaskonna korpus, kuhu kuulus 2 rittmeistrit, 2 leitnanti, 2 kornetit, 15 allohvitseri ja vahtmeistrit^[3].

1782. aastast tegutses vennaskonna raames seltskondlik klubi ehk nn. Õhtuselts. 23. maist 1788. aastast tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus – Mustpeade Vennaskonna tuletõrjekomando^[4], algselt et kaitsta eelkõige klubi maja tuleohu eest. Mustpeade tuletõrjekomando osales alati linna suuremate tulekahjude, sealhulgas 1820. aasta juunis aset leidnud Oleviste kiriku tulekahju kustutamisel. 1866. aastal liitus komando Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga. 1. oktoobril 1820 asutati laiemaid seltskonnakihte haarav Mustpeade klubi.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mustpeade vennaskond