Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.

Molekulaarbioloogia termin võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel pärast esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ning struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama teaduse piirid on teadmiste laienemise ja uute probleemide kerkimisega ähmastunud, on kasutusele võetud termin – molekulaargeneetika. Sisulist vahet nende kahe termini vahel ei ole^[viide?].

Molekulaarbioloogia (või molekulaargeneetika) tegeleb päriliku informatsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega, aga samuti päriliku informatsiooni realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega, st kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab elusorganismide ehituse ja nende talitluse. Seejuures ongi molekulaarbioloogia üks keskseid probleeme füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavuse uurimine. DNA on näide selle kohta, kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilikkuse protsesside – geneetilise informatsiooni säilitamise ja paljundamise kindlakstegemiseks. Just DNA kolmemõõtmelise struktuuri kindlakstegemine pani aluse molekulaarbioloogiale.

Molekulaarbioloogia kesksed uurimisobjektid on järgmised:

• Geen
• Mutatsioon
• Rakk
• Replikatsioon
• Transkriptsioon
• Translatsioon

Molekulaarbioloogia harusid:

• Molekulaarne arengubioloogia
• Molekulaarne evolutsiooniteooria
• Molekulaarne mikrobioloogia
• Molekulaarne rakubioloogia
• Molekulaarne viroloogia
• Strukturaalbioloogia