Mart Saarma

Ta lõpetas 1967. aastal Tartu 5. Keskkooli keemiakallakuga klassi ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemikuna. 1975. aastal^[1] kaitses ta Artur Linnu ja Richard Villemsi juhendamisel bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles loomarakkude valgusünteesi organelli – ribosoomi RNA struktuuri.^[2] 1987. aastal kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).^[1] 1988. aastal sai professorikutse.

Mart Saarma on täiendanud end 1969. aastal Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudis, 1971. aastal Moskva Molekulaarbioloogia Instituudis ja 1982. aastal Friedrich Miescheri Instituudis Baselis.

1971–1972 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–1977 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–1980 Füüsika Instituudi ja 1980–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–1990 ka (kohakaaslusega) Tartu Riikliku Ülikooli / Tartu Ülikooli geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.^[1]

1990. aastal valiti ta Helsingi Ülikooli vastloodud biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–1996 oli ta ka Tartu Ülikooli raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor.^[3]

Tallinna Tehnikaülikoolis töötas Mart Saarma aastatel 1997–2015: geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika professor 1997–2002; geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika erakorraline professor 2002–2011; matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi molekulaardiagnostika õppetooli bioeetika külalisprofessoriks 2011–2015.^[1]

Aastatel 2008–2009 juhatas Mart Saarma Soome Biokeskust.^[3] Alates 2010 on ta Soome Akadeemia professor ning alates 2019 Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi teadusdirektor.^[4]

1971–1972 oli ta NSVL TA Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi, 1974–1976 Moskvas Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 Baselis Friedrich Miescheri Instituudi, 1984 Soomes Valtion Teknillinen Tutkimuskeskuse biotehnoloogia labori külalisteadur.^[1]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda.

9. oktoobril 2024 valiti Saarma Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks, tema viieaastane ametiaeg algab 8. detsembril 2024.

Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud ribosoomi madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja viirusresistentsus (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), närvisüsteemi areng ja närvirakkude surma mehhanismid ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalused neurodegeneratiivsete haiguste raviks.^[1]

Koos kaastöötajatega avastas ta 2007. aastal uue närvirakkude kasvufaktori CDNF.^[5]

Aastatel 1988–2002 oli Saarma ajakirjade Molecules and Cells, Molecular Biology, International Journal of Purine and Pyrimidine Research, International Journal of Developmental Neuroscience ja Journal of General Virology ning (aastast 2002) Annales of Neurology toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh Eesti Biokeskuse juhatuse liige (1986–1997), Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu nõukogu (aastast 2000), Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (2001–2021), Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsiooni juhatuse liige (1985–1990), Helsingi Biokeskuse juhatuse aseesimees (1994–2006), Heidelbergi ülikooli Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), Göttingeni ülikooli Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.^[1]

Mart Saarma on Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige.^[6]

Saarma on avaldanud üle 200 teadustrükise, tal on u 30 patenti ja patenditaotlust.^[1]

• Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031
• Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20
• Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5
• Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585
• A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716
• Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2
• Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000)
• GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5
• BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5
• The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7
• Mart Saarma ja Eero Castrén, Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini, Sirp nr 2, 11. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 17. mai 2019)

• 1980 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi koosseisus)
• 1990 Eesti Teaduste Akadeemia liige molekulaarbioloogia alal ^[2]
• 2000 Soome Teaduste Akadeemia välisliige
• 2001 Soome Tanneri Akadeemia liige
• 2002 Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige
• 2005 Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige^[1]
• 1999 Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi orden^[küsitav]
• 1999 Helsingi Ülikooli hõbemedal
• 1999 Soome Kultuurifondi teaduspreemia
• 2000 Soome innovatsioonipreemia
• 2001 Väino Tanneri Fondi teaduspreemia
• 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2002 Helsingi linna kuldne medal
• 2003 Soome Arstiteadlaste Seltsi Runebergi meditsiinipreemia
• 2004 Karl Schlossmanni medal^[1]
• 2009 Põhjamaade teaduspreemia^[1]
• 2013 Alfred Kordelini auhind
• 2021 Tartu Ülikooli audoktor^[7]
• 2021 Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige
• 2021 Eesti Teaduste Akadeemia medal

2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhitud töörühm Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudis Hollywoodi filminäitlejalt Michael J. Foxilt Parkinsoni tõve uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse.^[8]

Mart Saarma vanemad olid Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna professorid Valve Erika Saarma ja Jüri Saarma. Ta on Märt Saarma onupoeg ja Helle Simmi õepoeg.^[1]

Noorpõlves on Mart Saarma aktiivselt tegelenud korvpalliga, mängides aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Hiljem on tema tegemistele vaheldust pakkunud tennisemäng, teatrikülastused ning ilukirjandus.^[3]

• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu, 1987. 1. köide, lk 125; 2. köide, lk 157
• Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 114–115
• Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450
• Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982. 3. köide, lk 258, 260
• Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, lk 371–372
• Molekulaarbioloog Mart Saarma. – Horisont, 1999 2, lk 22–23
• Postimees, 16. veebruar 2009
• Margus Maidla. Akadeemik Mart Saarma huvitub närvirakkude elust ja toimimisest. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 271-279.

• Mart Saarma Eesti Teadusinfosüsteemis  
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
• Mart Saarma Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
• Lindholm P, Voutilainen MH, Laurén J, Peränen J, Leppänen VM, Andressoo JO, Lindahl M, Janhunen S, Kalkkinen N, Timmusk T, Tuominen RK, Saarma M. Novel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neurons in vivo. Lülikokkuvõte. Nature. 2007 Jul 5;448(7149):73-7., veebiversioon (vaadatud 19. juuni 2014) (inglise keeles)
• Põhjamaade teaduspreemia läks professor Mart Saarmale. Postimees, 16. veebruar 2009
• Lindholm P, Saarma M., Novel CDNF/MANF family of neurotrophic factors.Lühikokkuvõte, Dev Neurobiol. 2010 Apr;70(5):360-71. doi: 10.1002/dneu.20760., veebiversioon (vaadatud 19.juuni 2014) (inglise keeles)
• "Püramiidi tipus". ETV saade 15. jaanuar 2011

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.