Linnar Priimägi

Linnar Priimägi on lõpetanud 1972. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani filoloogi diplomiga ("Verbaalsünesteesia süsteemist. Brentano luuletekstide verbaalsünesteetiline analüüs" 1977), kaitsnud magistrikraadi (MA kunstiajaloo alal) Eesti Kunstiakadeemias ("Albrecht Düreri sulejoonistuse W.261, nn. Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst", 1995) ja doktorikraadi (PhD psühholoogia alal) Tallinna Ülikoolis ("Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites", TLÜ Kirjastus, 2005 – kolmes osas).

• 2006–2020 Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna dotsent^[1]
• 2002, 2003 Tallinna linnavalitsuse lepinguline mainekujundusnõunik
• 2002 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja imagoloogia õppetooli juhataja kt
• 2001 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia osakonna juhataja kt
• 2000 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia õppekava juht, lektor
• 1998 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia osakonna juhataja
• 1996 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia õppetooli dotsent
• 1995 Tallinna Pedagoogikaülikooli reklaami ja meedia õppetooli hoidja kt
• 1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli eksperimentaalesteetika laboratooriumi juhataja, teadur
• 1990–1993 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine direktor – kunstiline juht
• 1990 Tartu Linnavalitsuse liige, humanitaarnõunik teadus-, haridus-, kultuuri- ja usuküsimustes
• 1987–1990 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine peanäitejuhi abi kirjanduse alal
• 1977–1989 Ajaleht Edasi (Postimees), mh kultuuriosakonna juhataja
• 1977 Tartu Riikliku Ülikooli romaani ja germaani filoloogia õppejõud
• 1972 Tallinna 42. Keskkool

Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis saksa keelt ja kirjanduskriitika teooriat, Eesti Muusikaakadeemias filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tallinna Ülikoolis kultuurilugu, mainekujundust, propagandatehnikaid, režiid, turundust ja stilistikat. Ta oli kuni 2020. aastani Tallinna Ülikooli dotsent.

2002. ja 2003. aastal nõustas Priimägi Tallinna Linnavalitsust kuvandiloomes. Tema ideedest on realiseerunud Vabaduse kell, ellu on kutsutud Tallinna päeva tähistamine 15. mail jm.

• "Tavatu lugu" (Tallinnfilm, 1974, lavastaja Kalju Komissarov)
• "Jõulud Vigalas" (parun Uexküll, Tallinnfilm, 1980, lavastaja Mark Soosaar)
• "Minu Leninid" (Freya Film, 1997, lavastaja Hardi Volmer)
• "Kapsapea II" (Tallinnfilm, 1998, lavastaja Riho Unt)
• "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (Saksa sõjavang, RAT Vanemuine, 1982, lavastaja Kaarel Ird)
• "Aga naised, härra salanõunik?" (Johann Wolfgang Goethe, RAT Vanemuine, 1992, lavastaja Ülo Vilimaa)
• "Mis su nimi on?" (lühifilm, Maria Avdjuško 2009)

• Heiner Müller, "Philoktetes" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1989)
• Oscar Wilde, "Ideaalne abikaasa" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1991)
• Johann Wolfgang Goethe, "Faust" (I osa, ka lavakujundus, 1992)
• Vanema saksa ja inglise salongilaulu kava "Merci, mon ami" (1991)
• Vera Lynni laulude kava "Ma homme sinilindu näen" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1992)
• Oscar Wilde, "Salomé" (1992)
• Napoli laulude kava (1992)
• Eesti laulude kava külalisetendusteks Saksamaal (Parchimis ja Rostockis 1992)

• Friedrich Schiller, "Don Carlos" (ka lavakujundus, 2000)

• Giuseppe Verdi, "Rigoletto" (ka lavakujundus, 2003)^[2]

• Pärnu Uue Kunsti Muuseum, "Mees ja naine V" (suur saal; 1998)
• Tartu Rüütli Galerii, "Aapo Pukk: Kolmkümmend üks seeklit" (1998)
• Tallinna Sammas Galerii, "Agu Pildi XIX sajand" (2002)

• Linnar Priimägi. "Mälestusi Euroopast", Tallinn, Vagabund 1995
• Linnar Priimägi. "Kommentaarium. Kultuurikommentaare aastatest 1994–1996", Loomingu Raamatukogu 1997, nr 1–2. Tallinn (Valgus)
• Linnar Priimägi. "Reklaamikunst". Tallinn (BNSi kirjastus) 1998
• Linnar Priimägi. "Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites", I–III. Tallinn, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 2005 (trükis).
• Linnar Priimägi. "Kelle tee on varjul". Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.
• Linnar Priimägi. "Propaganda sõnastik". 2011

• Linnar Priimägi. Klassikaline kultuuriteooria I. Tallinn (CD-ROM) 2001.
• Linnar Priimägi. Imidžikujundus. Tallinn (CD-ROM) 2003.
• Linnar Priimägi. Propaganda tehnikad. Tallinn (CD-ROM) 2004.

• Koos Maret Nukkega. Enesetapp ja kultuur. – Tervis, 1999, nr 4, lk 17.
• Mõtteavaldus. Indrek Petersoo. Triumf ja pisarad. – Sporditäht, 2002, nr 2, lk 41.
• Aed ja jõuluaeg. – Aed, 2002, nr 5, lk 4–7.
• Pure visual metaphor: Juri Lotman's concept of rhetoric in fine arts. – Sign Systems Studies, 2002, 30.2, ISBN 9985-56-711-0, lk 725–741.
• The problem of the autocatalytic origin of culture in Juri Lotman's cultural philosophy. – Sign Systems Studies, 2005, 33.1, lk 191–204.
• Pedepüramiid – Eesti Ekspress, 9. august 2007.
• Semiosfääri piir. – Acta Semiotica Estica, 4, Tartu 2007, ISBN 978-9949-11-645-4, lk 11–25.
• Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev. – Acta Universitatis Tallinnensis, A, Humaniora, 28, Tallinn 2008, ISBN 9789985585825, lk 46–57.
• Võistlus ja võitlus. – Looming, 2008, nr 7, lk 1102–1103.
• Veel kord mõistetest "kuulsus" ja "au" (kujutavkunsti ainese põhjal). – Acta Semiotica Estica, 5, Tartu 2008, lk 75–82.
• Kommentaar. Alo Lõhmus. Igapäevane keelepäev Helju Valsi köögilaua taga. – Postimees, 2. märts 2009.

• Eesti Kirjanike Liidu liige (1985)
• Eesti Goethe Seltsi asutajaliige (1988)
• Euroopa Muusikateatrite Akadeemia asutajaliige (1992)
• Eesti Oscar Wilde'i Seltsi auliige (1995)
• Eesti Meediakoolitajate Liidu asutajaliige (1997)

• 1982 – Loomingu aastapreemia (arvustus ja artiklid)
• 1983 – ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia ("Puškin, magister vitae")
• 1986 – ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia ("Valerio Zurlini "Tatarlaste kõrbest" ja metonüümilisest filmikeelest")
• 1987 – Eesti Kinoliidu kriitikapreemia ("Seitse "teist"")
• 1996 – Loomingu aastapreemia (luule ja arvustus)
• 1996 – "Kunstikanali" aastapreemia (kunsti- ja kultuuripedagoogiline tegevus)
• 1996 – ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia ("Farinelli" arvustus)
• 1996 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia ("Mälestusi Euroopast")
• 1997 – Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskonna teaduspublitsistikapreemia ("Kommentaarium")
• 2006 – Tallinna teenetemärk
• 2019 – Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (kogumik "Minu Goethe")
• 2019 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Luule ja tõde“)

Tal on tütar Hedvig ja poeg Tristan Priimägi.

Linnar Priimägi eelistab kanda valgeid riideid, kuna tal pole enda sõnul midagi varjata ega karta.^[3]

Linnar Priimäele on pühendatud Jaan Malini luuletus "Ükskord ammu kargas Tartu sügis..." (Looming 2009, nr 1).

• Linnar Priimägi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Sven Haljand. Lemmikraamat: Raamatugurmaan Linnar Priimägi – Kroonika, 14. aprill 2000
• Verni Leivak. Linnar Priimägi: aastaid lahutatakse lõpust! (intervjuu). Urmas Vaino ja Vitali Kuznetsovi kommentaar – Postimees, 28. märts 2009
• Kirsti Vainküla, Kreitzberg tahab Priimäe naisega abielluda, 25. mai 2001
• Kalle Kurg, Priimägi kui avalik saladus – Sirp 8. juuli 2005
• Priimägi Saksa Gümnaasiumi peale vihane: no mida m***i? Käin nagu lits lapsega..., Õhtuleht.ee, 3. november 2015
• Linnar Priimägi: mis nad on teinud minu koolist?, 11. november 2015
• Linnar Priimägi demonsteeris intelligentsi: Angela Merkel näeb välja nagu taignast tehtud pühadekakk, 27. september 2017
• Olev Remsu. Priimäe loogikast: otsekui satuks prantslane vihmasel päeval Eestisse ja räägiks siis, kuidas siin kogu aeg sajab. EPL, 14. juuli 2019

Tsitaadid Vikitsitaatides: Linnar Priimägi