Linnaõhk teeb vabaks

"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja^[1].

Kuna aga arenevad linnad vajasid pidevalt uusi elanikke, siis oli vastavalt linnaõigusele õigus ühe aasta takistamatult linnas elanud ka sunnismaisel talupojal saada linnaelanikuks. 14. sajandil tekkisid Eestimaa maapiirkondades sunnismaisuse ilmingud. 15. sajandil sai alguse talupoegade müümine maast ja perest lahus, samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. 15. sajandil kehtestati sunnismaisus ainult adramaatalupoegadele, 16. sajandi alguses pandi sunnismaisus kehtima ka teiste, s.o üksjalgade, vabadikkude ja talusulaste suhtes. Sunnismaisuse kehtestamisega ei suudetud täiesti vältida talupoegade pagemist näiteks linnadesse või väljapoole Eesti alasid.

Lübecki õiguse kohaselt kehtis põhimõte ka keskaegses Narvas, Riias, Tartus ja Tallinnas (vt Johann von Uexküll). Riia ja Tartu andsid linna pagenud talupojad juba 15. sajandi lõpul vangistatult välja. Tallinn saatis tollal linnast välja vaid oma pere ja majapidamise hüljanud adratalude peremehed. Kui vasallid 1500. aastal püüdsid ordumeistri kaasabil Tallinnale peale suruda tingimusteta väljaandmise põhimõtet, nõustus Tallinna raad lõpuks linna pagenud adratalude peremehi mõjutama: põgenik paigutati Raevanglasse, kus teda hoiti senikaua, kuni ta nõustus oma pärushärra juurde tagasi pöörduma. 1515. aastal nõustus Tallinn "mõjutama" ka adratalunike vanemaid poegi, kelle isa ei suutnud üksinda talupidamisega toime tulla. Vasallid omalt poolt tunnustasid esimest korda põhimõtet "linnaõhk teeb vabaks aasta ja päeva jooksul", s.t välja ei anta neid pärustalupoegi, kes on elanud linnas rohkem kui aasta. Tallinn ei loobunud sellest printsiibist ka hiljem, Riia ja Tartu rakendasid seda maata talupoegade suhtes^[2].