Lest

 

Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks^[3]. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel^[3]. Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks^[3], pealmist poolt silmapooleks^[4]. Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool^[3], on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 40–58%^[4].

Lesta keha on lapik. Selja- ja pärakuuim katavad pea kogu külge. Kõhuuimed paiknevad eespool rinnauimi^[3]. Piki selja- ja pärakuuime alust ning küljejoont on tal kühmud või luuplaadid^[4]. Küljejoon on tal sirge või rinnauimede kohal väga vähe kooldunud^[4].

Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks^[4]. Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist^[5]. See omadus on seotud nägemisvõimega, sest pimedaks tehtud lest ei suuda enam värvust muuta^[5]. Ta matkib oma kehaga keskkonna värvust nii hästi, et muutub peaaegu märkamatuks^[5].

Lest kaevub väga kiiresti. Põhjal lamades ajab ta lainjate liigutustega põhjaainese üles, laskub tekkinud süvendisse ja lõikub keha servadega põhjaainesesse. Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala.^[5].

Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti, pime külg allpool, tehes selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole, ja sööstab minema, seejärel pöördub jälle pimeda poolega põhja poole.^[5]

 

Lest moodustab mitu alamliiki: lõunapoolse Mustas ja Aasovi meres, läänepoolse Läänemeres ja Põhjameres, loodepoolse Murmani rannikul ja kirdepoolse Valges meres.^[4]

Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23 cm, Murmani rannikul kuni 33 cm, Tšoši lahes kuni 40 cm^[4]. Kaal on kuni 3,5 kg.

Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõesuudme lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda Põhja-Dvinaad Arhangelskistki ülesvoolu ja Thamesi mööda kuni Londonini.^[4]

Lest koeb alati meres^[4]. Tema marjateras ei ole õlitilka^[6]. Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv^[6].

Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja suu kõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob.^[5]

 

Lest on töönduskala.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lest

• Lest andmebaasis eElurikkus  

• Lest bio.edu.ee