Leetriviirus
Leetriviirus (ladina Morbillivirus, inglise Measles virus lüh MeV) ehk Morbilli viirus on viiruseliik.[1][2][3]
Leetriviirus | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Viirused |
Selts |
Mononegavirales |
Sugukond |
Paramüksoviirused Paramyxoviridae |
Perekond |
Morbilliviirus Morbillivirus |
Liik |
Leetriviirus Morbillivirus |
Kirjeldus
muuda- Pikemalt artiklis RNA-viirused
- üheahelaline RNA-viirus
- genoomis 6 geeni: N, P, M, F, H, L
- lipiidkestaga
- looduslikult rakuretseptor-vahendatud (vastuvõtlik leetriviirusele glükoproteiin lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul ( SLAM ehk CD150) sisenemine rakumembraani kaudu
- labor-muundatud leetriviiruse tüved kasutavad tõenäoliselt membranoosse kofaktori proteiini (CD46);
- transkriptsioon toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näiteks lümfotsüütide) tsütoplasmas ja rakumembraanis;
- edasi paljuneb viirus peremeesorganismi sellistes vastuvõtlikes elundites nagu nahk, silmasidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.
Genotüübid
muudaAlates 1990. aastast on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul
muuda- Pikemalt artiklis Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul
SLAM retseptor on tuvastatud tümotsüütidel, aktiveeritud lümfotsüütidel, makrofaagidel ja dendriitrakkudel. Retseptor reguleerib interleukiin-4 ja interleukiin-13 komplekteerimist CD4-lümfotsüütide (ehk T-abistajarakk) ja ka interleukiin-12, tuumornekroosifaktor alfa (TNFα) ja lämmastikosiidi komplekteerimist makrofaagide poolt.[5]
Leetriviiruse tootmine
muudaLeetriviirusi toodetakse ka laborites. Loomkatsed on näidanud, et labormuundatud leetriviirus evib vähirakkudele ebasoodsat toimet.[6]
Patogeensus
muuda- Pikemalt artiklis Leetrid
Kõik esmased infektsioonid tekitavad peremeesorganismidel (inimestel) lümfotroopset nakkushaigust leetreid. Looduslikku päritolu leetriviiruse nakkuse läbipõdenud inimene omandab selle suhtes eluaegse immuunsuse.
Ajaloolist
muudaLeetriviirus (Edmontoni tüvi) eraldati 1954. aastal inimese neerurakkudest (Enders & Peebles, 1954).
Viited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
- ↑ Leetrid, Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014)
- ↑ Andrew M.Q. King, Michael J. Adams, Elliot J. Lefkowitz, Eric B. Carstens,Virus Taxonomy: Classification and Nomenclature of Viruses : Ninth Report of the International Committee on Taxonomy of Viruses, lk 681, 2012, Academic Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 04.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Centers for Disease Control and Prevention,Genetic Analysis of Measles Viruses, Veebiversioon (05.02.2014), Veebiversioon (vaadatud 05.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Yusuke Yanagi, Makoto Takeda ja Shinji Ohno,Measles virus: cellular receptors, tropism and pathogenesis, 10.1099/vir.0.82221-0 J Gen Virol, oktoober 2006, 87. väljaanne, nr 10, lk 2767-2779, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Kirsten K. Langfield, Troy R. Wegman, Henry J. Walker, Guy E. Griesmann, Julie A. Sauer, Sharon A. Stephan ja Mark J. Federspiel,77. Production and Purification of Measles Virus for Oncolytic Virotherapy Clinical Trials, Molecular Therapy (2004) 9, S31–S31; doi: 10.1016/j.ymthe.2004.06.012, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
Välislingid
muuda- Alexandra Valsamakis, Henriette Schneider, [...], ja Diane E. Griffin, Recombinant Measles Viruses with Mutations in the C, V, or F Gene Have Altered Growth Phenotypes In Vivo, J Virol. 1998 oktoober; 72(10): 7754–7761, PMCID: PMC110084, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015) (inglise keeles)
- Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
- Yusuke Yanagi, Makoto Takeda ja Shinji Ohno,Measles virus: cellular receptors, tropism and pathogenesis, 10.1099/vir.0.82221-0, J Gen Virol, oktoober 2006, 87. väljaanne, nr 10, lk 2767-2779, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
- Sonia Longhi jt., Measles Virus Nucleoprotein, 2007, Nova Science Publischers, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
- Yuki Furuse, Akira Suzuki, ja Hitoshi Oshitani,Origin of measles virus: divergence from rinderpest virus between the 11th and 12th centuries, Virol J. 2010; 7: 52., 2010, doi: 10.1186/1743-422X-7-52, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)
- Muteerunud leetriviirus
- Jaan-Juhan Oidermaa, Muteerunud leetriviirus annab vihjeid vähi seljatamiseks, 19.05.2014
- Alternatiivsete teadusvaadetega seotu
- Impfgegner verliert skurrilen Streit um Masern, Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 5.02.2014) (inglise keeles)