Kloostrikirik (Sighișoara)
Kloostrikirik, mida tuntakse ka dominiiklaste kloostri kirikuna (rumeenia keeles Biserica Mănăstirii Dominicane) on gooti kirik, mis varem oli keskaegse dominiiklaste kloostri osa Sighișoaras Rumeenias. Kirik ehitati aastal 1289, hoone küljes on allesjäänud pool 1888. aastal lammutatud dominiiklaste kloostrist. Klooster oli üks osa Paulus Hungaruse kavandatud võrgustikust, mis pidi kaitsma Ungari kuningriiki ketserluse vastu. Hoone ehitust toetas saksa aadlik Leonard Barlabassi.
Arhitektuur
muudaVõrreldes kirikut seest ja väljast, leiab mõningaid stiilierinevusi. Kui sisekujunduses on ülekaalus barokkstiil, siis lihtne fassaad on ehitatud hilisgooti stiilis. Kõige muljetavaldavamal läänepoolsel välisseinal domineerib kolmnurkne ehisviil, mida kaunistavad kolm kõrget gooti akent. Pärast kiriku ja Tunnitorni vahel olnud keskaegsete hoonete lammutamist ehitati lõunaküljele kolm tulpa, mis lõpevad kirikut toetava kolme kaarega hoone ülaosas.
Kirikus on barokiajastul valitsenud tüüpilisi elemente ja kunstipärane mööbel. Kirikut kaunistavad sambad ja kaared, altar, pingid, varikatus, värvitud orelid ja rõdud ning idamaised vaibad.
Kõige tähtsam ese on pronksist valatud ristimiskivi, mis on kiriku vanim ja hinnalisim vara. Ristimisnõul on ladinakeelne kiri: "Peletagu ristimine kurjad jõud ja kuradi", loetav on ka autori signatuur: "See töö on tehtud Jacobi kätega, tema kes teeb kellasid, meie issanda aastal 1440".
Ristimiskivi valmistati Sighișoara kohalikus töökojas, see on 108,5 cm kõrge ja 60,3 cm läbimõõduga.
Sarnane ristimiskivi, mis pärineb samast perioodist, asub Sibiu evangeelses kirikus, kuid sellel ei ole sama võlu[viide?], mis Sighișoaras asuval kivil.