Korallid

Korallid kuuluvad õisloomade klassi, mis on liigitatud kaheks alamklassiks ja paljudeks seltsideks:

• alamklass kaheksikkorallid (Octocorallia ehk Alcyonaria)
  • Alcyonacea
  • Helioporacea
• alamklass kuudikkorallid (Hexacorallia ehk Zoantharia) Triias – retsentsed
• rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium – Permi lõpp
• tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium – Hilis-Perm
  • Antipatharia
  • Corallimorpharia
  • Scleractinia
  • Zoanthidea

Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide – zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi.

Koralle on umbes 6500 liiki.

Korallid toituvad planktonist.

Korallid võivad olla nii ühe- kui ka kahesoolised (hermafrodiitsed) ning sigida nii sugulisel teel kui ka soota paljunemise abil nagu pungumine.

Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini.

Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises.

Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega.

Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs.

Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.

Korallid elutsevad ekvaatori ligiduses, kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja (27–30 °C) ja suhteliselt soolast vett (27–45‰), kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Sobivaks veesügavuseks loetakse umbes 50 meetrit, kuid kasvu kiirus on suurim paari meetri sügavuses vees, vahetult allpool mõõnavee taset. Oluline on ka, et vesi oleks puhas ja selge. Mõistagi on uute kasvualade koloniseerimise seisukohast oluline kaljune põhi, kuhu oleks võimalik kinnituda, kuid rifid (ja eriti suured rifisüsteemid) arenevad pikka aega samal kohal ja seal arenevad uued kolooniad eelkäijate toestele.

Kuigi korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, elutseb neis piirkondades 25% merekaladest.

 

  Pikemalt artiklis Korallriff

Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit.

Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga.

Üleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva mõttekoja Pew Research Center teatel hävineb 2100. aastaks üle poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei võeta. Pew' keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid kõrge temperatuur, saastumine, ülekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas.

Kõige hullem on praegu korallide olukord India ookeanis ja Kariibi meres. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem.

Kõige suurem korallriff on Austraalia rannikul asuv Suur Vallrahu mis on enam kui 2000 km pikkune.

Korallrahusid esineb kolme tüüpi:

• äärisrifid – leidub põhiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad mõõnaperioodil;
• vallrahud – leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal;
• atollid – peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel kõrgendikel ja ümbritsevad madalaid laguune.

Korallrifid on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest ning kõrgeima bioproduktsiooniga alad meredes-ookeanides. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu.

Paljud looma- ja taimeliigid elavadki korallriffidel; paljud muud liigid veedavad riffide kaitsvas varjus oma elu alguse.

 

Inimesed kasutavad koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on eraldanud ühe korallidel elavalt koonusteo mürgist aine nimega zikonitiid, mis on ligi tuhat korda efektiivsem valuvaigisti kui morfiin^[1]. Korallid ise toodavad ultraviolettkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises.

Korallrifid on paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks.

• Süvaveekorallid