Kodukaunistamine

Kodukaunistamine (ka kodukaunistamise liikumine) oli aastatel 1936–1940 Eestis toimunud kampaania, mille eesmärk oli parandada Eesti linnade, alevite ja külade välisilmet^[1].

Kampaania läbiviimiseks moodustati 32-liikmeline peakomitee ja 6-liikmeline juhatus^[1].

„Kuna maa välimuse korrastamine, kodukaunistamine puude ja põõsastega ning uute metsatukkade istutamine ning maanteede palistamine puudega on võimeline teatava aja jooksul õilistama meie maad ning maastikku, ühtlasi on aga omane tekitama rahva hinges psühholoogilist murrangut loodusearmastuse ja loodusekaitsmise suunas, siis valmistas Riikliku Propaganda Talitus kodukaunistamise hoogtöö koordineerimise kava, mille alusel peeti kõigi asjaomaste asutiste ja organisatsioonide esindajate nõupidamine Peaministri asetäitja K. Eenpalu juures. Lõpliku kava kinnitas Riigivanem K. Päts^[2].“ 1936. aastal asutati Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee, mille tegelik asjaajamine ja aktsiooni populariseerimine pandi Riikliku Propaganda Talituse peale. Peakomitee likvideeriti 10. juunil, mil kodukaunistamise hoogtöö juhtimine pandi Loodushoiu ja Turismi-instituudile. Kodukaunistamise hoogtöö seadis oma sihiks: kodude ja nende ümbruse välisilme tõstmise ja arendamise, avalikkude paikade ja hoonete välisilme korrastamise ja kaunistamise, puiesteede ja parkide rajamise, mälestusmonumentide ümbruse ja mälestuspaikade kaunistamise, kirikute ümbruse ja kalmistute korrastamise ja kaunistamise ning kaasaaitamise Eesti lipu aktsiooni teostamisele. 1938. aastal jagati preemiatena 3800 majapidamise vahel 110 000 kg värvimulda.