Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (prantsuse keeles Déclaration des droits de l'Homme et du citoyen de 1789) on Prantsusmaa Rahvusliku Asutava Kogu poolt Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aastal vastu võetud inim- ja kodanikuõiguseid käsitlev deklaratsioon.[1] Selle koostamisel võeti eeskuju valgustusajastu mõtlejatest ning sellega võeti kokku Prantsuse revolutsiooni põhimõtted. Sellel on olnud märkimisväärne mõju inim- ja kodanikuõiguste ning demokraatia arengule üle maailma.[2]
Esialgse mustandi koostas Gilbert du Motier de La Fayette Thomas Jeffersoni abiga, lõpliku eelnõu pani kokku Emmanuel-Joseph Sieyès. Selles lähtuti universaalse moraali põhimõttest, st, et inimõigused kehtivad igal pool ja alati. Sellest sai seaduse ees võrdsete kodanike riigi alustala. Seda on mainitud nii Prantsuse neljanda (1946) kui viienda vabariigi (1958) põhiseadustes.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ The French title can also be translated in the modern era as "Declaration of Human and Civic Rights".
- ↑ Kopstein Kopstein (2000). Comparative Politics: Interests, Identities, and Institutions in a Changing Global Order. Cambridge UP. Lk 72. ISBN 978-0521633567.
Kirjandus
muuda- Gérard Conac, Marc Debene, Gérard Teboul, eds, La Déclaration des droits de l'homme et du citoyen de 1789; histoire, analyse et commentaires Mall:In lang, Economica, Paris, 1993, ISBN 978-2-7178-2483-4.
- McLean, Iain. "Thomas Jefferson, John Adams, and the Déclaration des Droits de l'Homme et du Citoyen" in The Future of Liberal Democracy: Thomas Jefferson and the Contemporary World (Palgrave Macmillan, 2004)