Iljušin Il-76

Iljušin Il-76 (vene keeles Ильюшин Ил-76, NATO koodnimega Candid) on Nõukogude Liidus Iljušini konstrueerimisbüroo loodud nelja turboventilaatormootoriga ülatiivaline sõjaväe transpordilennuk, esmalend 25. märts 1971.

Iljušin Il-76

Tüüp	transpordilennuk
Tootja	Iljušin
Riik	Nõukogude Liit
Toodanguarv	960 (kõik kokku)
Meeskond	5
Pikkus	46,59 m
Tiivaulatus	50,5 m
Tiivapindala	300 m²
Tühimass	92 500 kg
Maksimaalne stardimass	195 000 kg
Mootor	Aviadvigatel PS-90×4
Reisikiirus	780 km/h
Lennulagi	13 000 m
Lennukaugus	4000 km (max lastiga)

Il-76 lennukitel olid Solovjov D-30KP mootorid, igal mootoril tõmme 118 kN, suurim kasulik last 43 tonni,

IL-76 on kasutuses nii Venemaa tsiviillennunduses Aeroflotis kui ka sõjaväes (Il-76 Candid-B). IL-76, mida NSVL lennukitööstuse ministeeriumi käskkirja alusel asuti looma 1966. aastal, on 1963. aastal esmalennu teinud Lockheed C-141 Starlifter analoog. Ameerika Ühendriikide õhuväe C-141-le, mida nüüd asendab McDonnel Douglas/Boeing C-17 Globemaster III, võis paigaldada maksimaalselt 42 tonnise lasti.

2012. aastal moderniseeritud Il-76 lennukid said võimsamad mootorid, igal mootoril tõmme 142 kN, kasulik last suurenes 60 tonnini. Lastimiseks kasutatakse tagumist rampi, millega on võimalik tõsta kuni 30 000 kg koormat, abiks on ka 2 lastiruumi lakke paigaldatud vintsi.

Enamikul lennuväe lennukitest Il-76 on kaks 23 mm automaatkahurit lennuki sabaosas. Lennukisse saab mahutada 140 reisijat või 125 langevarjurit.