Hollandi tuulik

Hollandi tuulikuid hakati Eestis ehitama 18. sajandi lõpul eelkõige mõisade juurde. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandi vahetusel, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka talupoegadele. Tuulikuid kerkis peaaegu kõikjale üle Eesti. Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega Hollandi tuulikuid. 1930. aastatel lõpetas enamik tuulest sõltuvaid veskeid töö, jäädes konkureerimisvõimelt alla auru- ja mootorveskitele.^[1] Eestis on tornhollandlased enamasti säilinud tänu kivist kerele.

Hollandi tuulikuid saab kere kuju ja väljanägemise järgi liigitada mitmeti. Selles artiklis on kasutatud liigitust väliste ehituslike tunnuste põhjal. See liigitus on käibel eelkõige Saksamaal ja Hollandis, aga Eestis seda traditsiooniliselt ei kasutata.

Maahollandlase kere on püramiidjate tahkudega ja puidust. Kere toetub kuni ühemeetrisele kivist vundamendile. Seinakonstruktsiooni nurgapostid ulatavad läbi kõikide korruste tuuliku peani. Igal korrusel on seinas diagonaalristid kere kooshoidmiseks. Tuuliku seinad on kaetud laudade, ülelöödud roomattide, sindlite või laastudega. Tiivad ulatuvad peaaegu maani ja on maapinnalt seatavad.

Sokkelkorrusega hollandlase kere sarnaneb maahollandlase omaga: püramiidjate tahkudega ja puidust. Sokkelkorrusega hollandlane on aga vertikaalsete kiviseintega. Tänu soklikorrusele võimaldab suur ruum kohe vankritega viljakotte sisse ja jahukotte välja vedada. Ka sel tüübil seatakse tiibu maapinnalt.

Galeriiga hollandlane on püramiidjate tahkudega ja puidust. Kivisoklist korrus(ed) on nii kõrged, et ulatuvad galeriini, kus saab tiibu seada. Seda tüüpi veskites saab mölder alumistel korrustel isegi magada ja elada. Tiivad maapinnani ei ulatu ega ole maapinnal liikujale ohtlikud.

Tornhollandlane on massiivse kivikerega. Tornhollandlase alatüüpe on väga palju: ühe tahulise korruse ja ülalt koonilise kerega, alt silinderjad, ülalt koonilised ja ümarad. Vanimad tornhollandlased on silinderjad ja pärinevad Vahemere maadest. Tornhollandlased võivad olla maahollandlase, sokkelkorrusega hollandlase või galeriiga hollandlase kujuga, aga nende kere on alati kivist.