Harilik kõrrerooste

Kõrtel, lehetuppedel, vähem lehtedel, ohetel ja sõkaldel tekivad suve algul oranžid suvieospustulid, milles arenevad suvieosed Kasvuhooja lõpul arenevad suvieose nakkusest varrele tumedad talieospustulid. Talieosed ei ole võimelised nakatama kõrrelisi, vaid ainult vaheperemeestaime, milleks on kukerpuu. Hariliku kõrrerooste sümptomid võivad tekkida ka pähikutel. Kõrreroostega nakatunud taimedel on suurenenud veekadu, kuna läbi katkise epidermise aurustub rohkem vett. Lisaks tarbib seen taimes olevat vett ja toitaineid. Haigust soodustab soe ilm.

Haigustekitaja talvitub talieostena taimejäänustel, aga ka mitmeaastaste kõrreliste eriti orasheina maa-alustes osades ja vaheperemeestel. Nakatunud taliviljalt levib haigus kevadistele ja vaheperemeestaimedele, millelt edasi kevadel külvatud teraviljadele. Kahjustab enam varaseid tali- ja hiliseid suviteraviljakülve. Kaaliumväetised eriti koos fosforväetistega, suurendavad taimede haiguskindlust. Ühekülgne lämmastikuga väetamine suurendab vastuvõtlikkust kõrreroostele. Soodsateks tingimusteks on päevane temperatuur +20..+25 kraadi ja kastesed ööd +15 kraadi.^[2]

Vaheperemeestaimede hävitamine. Kõrreliste umbrohtude tõrje. Pritsida taimi kasvuajal Falconi, Rombus'e ja Folicur'iga. Sertifitseeritud ja puhitud seemne kasutamine, haigus kindlate teravilja sortide kasutuselevõtt haigust aitab ennetada ka korraliku viljavaheldus süsteemi kasutamine ja koristusjäätmete õigeaegne sissekünd, künnisügavus peaks olema 20+cm. Nakatumist soodustab ühekülgse lämmastik väetise kasutamine ja enda vilja seemneks kasutamine, juhul kui seda ei puhita, sellepärast ongi ülioluline haigusvaba seemne külvamine.^[3]

Tihedalt kõrt ümbritsevad pustulid katkestavad pea varustamise vee ja toitainetega. Pea (pööris) kuivab enneaegselt, terised jäävad kõlujaks, saak väheneb, seemnete kvaliteet langeb. Taliviljade talvekindlus väheneb. Varase nakkuse puhul võib saak langeda 5-10%. Haigus kahjustab enam varaseid tali- ja hiliseid suviteraviljakülve. ^[4]

• Pruunrooste (Puccinia recondita) - Pruunrooste ei tekita Eestis teraviljale väga suuri kahjusi, kuigi haigusele soodsatel aastatel on ta laialt levinud. Esineb paljudel kõrrelistel liikidel, kuid enim kahjustab suvi- ja talinisu, rukist ja tritikalet.^[3]
• Kroonrooste (Puccinia coronata) - Kroonrooste oranzid pustulid asuvad lehe ülemisel pinnal. Kroonrooste on oluline haigus kaeral ja mõnedel heintaimedel, kuid ei ohusta teisi teravilja kultuure. Vaheperemeestaimeks alg- ja kevadeoslatega on türnpuu.^[5]
• Kollane rooste (Puccinia striiformis) - Nisu kollane rooste ei ole Eesti kasvutingimustes väga levinud haigus. Kollane rooste areneb massiliselt aastatel, mil kevad ja suve esimene pool on suhteliselt jahedad.^[6]