Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564. Ta oli Saksa-Rooma keisri (1520/1530–1556) Karl V vend ja järglane Saksa-Rooma troonil ning talle järgnes Austria ertshertsogkonna troonil tema poeg Maximilian.

Ferdinand von Habsburg sündis Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I ja vanaema, Burgundia pärijanna Maria. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Ferdinandil oli vend Karl ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina. Ferdinand oli keiser Karl V (eluaastad 1500–1558) noorim vend ning vanaisa, Aragóni kuninga Fernando II lemmiklaps. Ta kasvas üles Aragóni õukonnas ning oli seega enam hispaanlane kui sakslane. Ometigi andis ta vanem vend Austria maad temale valitseda (1521) ja just Saksa kuninga tiitli 1531. aastal talle, nii et 18-aastane nooruk pidi oma senise kodumaaga igaveseks hüvasti jätma. Juba 1519. aastal taheti temast teha Habsburgide keisrikandidaati, kuid lõpuks leiti siiski, et Karl on parem pretendent.

Ferdinand sai aga tänu oma teise vanaisa Maximilian I lepetele Jagelloonidega peagi endale lausa kaks kuningriiki, kuna senine Böömi ja Ungari kuningas Lajos II langes 1526 Mohácsi lahingus ning eelneva leppe kohaselt pidi Lajosi õega abielus olev Ferdinand riigid endale saama. Böömimaa kuulutas ta üpris leplikult oma kuningaks, kuid ungarlastel oli vastukandidaat János Zápolya, keda toetas ka Osmanite Türgi sultan. Rivaalitsemine lõppes Ferdinandi võiduga, kuid enamiku Ungarist vallutasid türklased, kes panid oma Ungari valdustes võimule János I Zápolya.

Ferdinandil ei õnnestunud türklastega edukalt sõdida ning ta kaotas peagi kogu Ungari. 1529. aastal piirasid Osmanite väed, Suleiman I Toreda juhtimisel koguni Viini, kuid olid sunnitud kehva ilma ja varude lõppemise tõttu selle peagi lõpetama. See oli kriitiline hetk nii Saksa-Rooma impeeriumi kui ka Habsburgide, kõige enam aga Ferdinandi jaoks, kes oleks kaotanud kõik oma valdused peale Böömimaa. Hiljem õnnestus Ferdinandil Karliga koostööd tehes türklasi veidi eemale suruda, kuid Türgi oht jäi Habsburge kummitama 17. sajandi lõpuni. Saksa kuningana osales Ferdinand ka impeeriumi juhtimises, kuid võrreldes Karliga jäi ta roll siiski väikeseks. Et ta oli kompromissialtim ja paindlikum, siis suutis ta sageli keerukaid olukordi lahendada ja pingeid maandada. Karl lasi Ferdinandi Saksa kuningaks valida 1531. aastal, aasta pärast tolle keisriks kroonimist, et kindlustada Saksa-Rooma troonil Habsburgide järjepidevus.

Ferdinand sai Saksa-Rooma keisriks pärast Karl V troonist loobumist 1556. aastal, ühtlasi jagati ka lõplikult Habsburgide impeerium, Karli valitsetud alad (Burgundia jäänused ning Hispaania ja Itaalia valdused) läksid Karl V pojale Felipe II-le, Ferdinandile jäid Austria, Böömimaa ja Ungari. Keisrina oli Ferdinand suhteliselt tolerantne ja püüdis protestante ja katoliiklasi lepitada. Ka tema poeg Maximilian II jätkas analoogset poliitikat.