27. juuli
kuupäev
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2024 | ||||||
27. juuli on Gregoriuse kalendri 208. (liigaastal 209.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. juuli (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1896 – avati Väikese väina tamm.
- 1931 – kell 17 süttis välgulöögist Oleviste kiriku tornikiiver. Kustutustööd lõppesid alles järgmisel päeval.
- 1934 – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Kuressaare linnapea Aleksander Lepiku.
- 1952 – Helsingi olümpiamängudel võitis Johannes Kotkas klassikalises maadluses kuldmedali.[1]
- 1993 – Pullapää kriis: Valitsus otsustas Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii allumatuse ja põhiseaduse vastase tegevuse pärast laiali saata.
Maailmas
muuda- 1694 – William Patersoni ettepanekul, parlamendi otsusega ning kuninga heakskiidul asutati Bank of England.
- 1720 – Granhamni lahing Rootsi ja Venemaa vahel.
- 1794 – arreteeriti Maximilien Robespierre.[2]
- 1830 – Prantsusmaal puhkes viimase Bourboni dünastiast kuninga Charles X restauratsioonipoliitika vastane Juulirevolutsioon.
- 1839 – Hiina ja Suurbritannia vahel puhkes oopiumisõda.
- 1924 – Pariisis lõppesid VIII olümpiamängud. Eestlastest võitsid kuldmedali Eduard Pütsep maadluses, hõbemedali Alfred Neuland tõstmises ning pronksmedalid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Roman Steinberg maadluses, Harald Tammer ja Jaan Kikkas tõstmises.
- 1949 – Maailma esimene reaktiivmootoreil reisilennuk De Havilland Comet tegi oma esmalennu, saavutades kiiruse 800 km/h.
- 1952 – Nõukogude Liidus avati V. I. Lenini nimeline Volga-Doni kanal.
- 1953 – Panmunjomi piiripunktis sõlmiti Korea sõja lõpetanud relvarahu.[3]
- 1990 - Valgevene NSV Ülemnõukogu kuulutas välja Valgevene suveräänsusdeklaratsiooni
- 2012 – Londonis avati 2012. aasta suveolümpiamängud.[4]
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 27. juulil
- 1824 – Alexandre Dumas noorem, prantsuse kirjanik
- 1871 – Theodore Dreiser, ameerika kirjanik
- 1892 – Max Fechner, Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane
- 1914 – August Sang, eesti luuletaja
- 1925 – Aleksandr Kosmodemjanski, Nõukogude suurtükiväeohvitser
- 1925 – Heino Susi, eesti kirjanik ja biokeemik
- 1940 – Hardo Kriisa, eesti orelimeister
- 1940 – Jaagup Alaots, eesti loomaarstiteadlane
- 1944 – Jaak Kuriks, eesti kujunduskunstnik
- 1946 – Külli Pedak, Eesti riigiametnik
- 1952 – Parbo Juchnewitsch, eesti firmajuht
- 1953 – Esa Saarinen, soome filosoof
- 1956 – Andrus Eelmäe, eesti näitleja
- 1956 – Reet Oja, eesti teleajakirjanik
- 1964 – Imat Suumann, eesti maalikunstnik
- 1964 – Hillar Nahkmann, eesti raadioajakirjanik
- 1966 – Margus Schults, eesti pangandustöötaja
- 1969 – Mart Einasto, eesti sotsioloog
- 1970 – Piret Kooli, eesti ajakirjanik
- 1975 – Ara Abrahamian, Armeenia päritolu Rootsi maadleja
- 1977 – Jonathan Rhys-Meyers, iiri näitleja
- 1977 – Ingvar Pärnamäe, eesti riigiametnik ja poliitik, IX Riigikogu liige
Surnud
muuda
- 1101 – Konrad, Itaalia ja Saksamaa kuningas
- 1841 – Mihhail Lermontov, vene luuletaja
- 1844 – John Dalton, inglise keemik ja füüsik
- 1873 – Fjodor Tjuttšev, vene luuletaja ja diplomaat
- 1875 – Aleksander Kunileid, eesti helilooja
- 1946 – Gertrude Stein, USA kirjanik ja feminist
- 1947 – Ivan Regen, sloveenia bioloog
- 1962 – Richard Aldington, inglise kirjanik
- 1972 – Arnolds Spekke, Läti diplomaat
- 1980 – Moḩammad Reẕā Pahlavī, Iraani šahh
- 2003 – Linda Alekõrs, Eesti kunstiajaloolane
- 2007 – Eldor Renter, eesti teatrikunstnik
- 2008 – Peeter Palu, eesti majandustegelane
- 2013 – Suzanne Krull, USA filminäitleja
Pühad
muuda- Võidupüha Põhja-Koreas
Nimepäev
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/robespierre-overthrown-in-france
- ↑ http://www.bbc.com/news/10165796
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/london-2012