August Kitzberg

 

Halliste meetrikaraamatu järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi 29. detsember 1855. Personaalraamatus on Augusti sünniaeg 27. detsembril 1855. Kuigi tegemist on ümberkirjutamisel sündimud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu aega, uue kalendri järgi siis 8. jaanuari 1856.^[1]

Augusti lapsepõlv möödus Niitsaadul – Penuja vallas Saate külas, kus nende (Kitse nime kandev) pere aastatel 1857–1871 elas ja kus ta vend Jaan oli koolmeister. Kitzberg kirjutas Penuja kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".

Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.^[viide?] Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.

Ta töötas 1873. aastast Viljandimaal Pornusel kihelkonnakohtu notari abilisena, hiljem aga Pornusel, Mornas ja Abjas kihelkonnakohtu notarina, seejärel oli Polli ja Pöögle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus ta Viljandisse Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ja teotses hiljemini Kuramaal ja Riias, kust lõpuks siirdus Tartusse.

Mulgimaa, Halliste-Karksi tüübid alates saunikuist ja ulatudes kuni mõisnikeni (Abja mõisnik ja kihelkonnakohtunik, parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.

Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).

Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). 1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

 

• "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus" (1919)
• "Valitud näidendid" (1943)
• "Külajutud" (1921-1923; 1971; 2002)
• "Libahunt" (1969)
• "Piibelehe-Neitsi" (1969)
• "Libahunt. Kauka jumal" (1976)
• "Lastejutte" (1979; 2002)
• "Kuri kuningatütar" (1986)
• "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997)
• "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001)

August Kitzberg avaldas oma kirjatööde mitmesuguste varjunimede (üle 150) all. Tuntumad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme^[2]:

• A. Koldekivi
• Abram Haimekvitsh Perlstein
• Aliide Tiibus. stud. med.
• Copyright 1922 by Mary Tiibus, Vorbuse
• Eesti Kirjanduse Seltsi laekahoidja
• endine Balti Barun Maydem, nüüdne kaskodanik Maydem
• H. J. Goldstein
• Haimke
• Haimke J. Goldstein
• Halmke Josselowitsch
• Haimke Josselowitsch Goldstein
• Haimke Josselowitsch Rosenstein
• Hans
• Harju-Hans
• Harju-Hans, Sinu äritatud
• Hiiu-taat Hallpää
• Hi–Ha–He
• Ichkab Kalning
• Itsig Sockenschweiss
• Jaan Vaglaraud
• Kalja-Pärt
• Marie T
• Mäliküla Jaan Jassik
• parempoolne Wabbrigant
• Pipramäe Tõnu
• Pipramäe Tõnu Põld
• Põllu-vana
• Riia-Priidu
• sotsialdemokrat ja asutava kogu liige
• Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama)
• Tiibuse Mari
• Wabrigo märk (Kaits aamert, mul om päälelööja kah)
• Viraku-Märt
• Worbuse-Jaak
• Üks vana tuuletallaja

 

August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuias. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergi muuseum. Kirjaniku auks kannab tema nime ka varasem Karksi-Nuia Gümnaasium, mis on nüüd August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. Tartus asub August Kitzbergi tänav Kuressaares asub August Kitzbergi tänav Tallinnas Nõmme linnaosas asub August Kitzbergi tänav August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn.

• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk
• Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk
• ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979
• Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002
• Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Autor:August Kitzberg

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: August Kitzberg

• Kitsbergi radadel
• Linda Kaljundi. August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused", EPL, 2. juuli 2010
• August Kitzberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK