Kihelkonnakohus

Eestimaa kubermangus alustati kihelkonnakohtute moodustamist 1803. aastal. Aastatel 1803–1817 koosnes kihelkonnakohtu koosseis kolmest valitud mõisnikust. Kohus arutas Eestimaa kubermangus esimese astme kohtuna talupoegade kaebusi mõisnike ja vallaametnike peale. Teise astme kohtuna lahendas teise piirkonna (võõraste) talupoegade edasikaebusi vallakohtu otsuste kohta.

1818.–1858. aastani nimetati seda kohtuorganit kihelkonnakogudusekohtuks, mis koosnes eesistujast (saksa k. kirchspielsrichter), kes oli mõisnik, ja kahest kohtu kaasistujast, kes olid taluperemehed. Nendel aastatel oli kihelkonnakogudusekohus esimese astme kohus. Edasikaebused kohtuotsuste kohta tuli aastatel 1804–1818 esitada vahekohtunikule. Alates 1819. aastast tuli kaebus esitada kreisikohtule.

Pärast vallakohtute taastamist Eestimaa kubermangus 1866. aastal muutus kihelkonnakohus teise astme kohtuks.

Liivimaa kubermangus moodustati esimesed kihelkonnakohtud 1804. aastal ja eksisteerisid kuni 1889. aastani teise astme talurahvakohtutena. Kohtu koosseisus oli eesistuja, kelleks oli mõisnik ning kolm kaasistujat talupojad. Kohtu tegevuspiirkonnaks oli kuni viis kihelkonda. Liivimaal täitis kihelkonnakohus ka politsei funktsioone. Ta võis määrata rahatrahvi kuni 12 rubla, ihunuhtlust kuni 60 keppihoopi ja aresti kuni 6 päeva. 1866. aastast karistusi vähendati: rahatrahv kuni 5 rubla, ihunuhtlust kuni 20 keppihoopi ja aresti kuni 7 päeva.

Edasikaebused kohtuotsuste kohta tuli kuni 1821. aastani esitada maakohtu erikoosseisule, mille koosseisu kuulus peale mõisniku ka kaks talupoega. Hiljem tuli kaebus esitada kreisikohtule.

Kihelkonnakohtute tegevuse lõpetas 1889. aasta kohtu- ja talurahvaseaduste reform. Reformi käigus jaotati kihelkonnakohtu ülesanded ülemtalurahvakohtu, rahukogu ja talurahvaasjade komissaride vahel.

• Vallakohus
• Eestimaa alammaakohus
• Eestimaa ülemmaakohus

• Kihelkonnakohus, Kirchspielsgericht, Приходский суд, Eesti Ajalooarhiivis