Ahrntal

Ahrntal külgneb järgmiste valdadega: Mühlwald, Prettau, Sand in Taufers, Brandberg (Austrias), Finkenberg (Austrias) ja Mayrhofen (Austrias).

Ahrntali vallas on frazioni (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Luttach (Lutago), Steinhaus (Cadipietra), St. Jakob (San Giacomo), St. Johann (San Giovanni), St. Peter (San Pietro) ja Weißenbach (Riobianco).

Weißenbach koosneb maalilisest Alpi talumajapidamisest, mis rühmituvad ümber vahutava valge liustikujõe, millest nimigi on tuletatud. Rahvaarvuga umbes 550 asub see kõrgusel 1350 m üle merepinna.

Põhjast, läänest ja edelast ümbritsevad valda Zillertali Alpid. Nende Alpide peaahelik oru eesotsas moodustab ka piiri Austriaga. Kõige tähtsamate mägede seas on vallas Turnerkamp (3418 m), Hornspitzen, Schwarzenstein (3369 m), Großer Löffler (3379 m), Wollbachspitze (3210 m) ja Napfspitze (3144 m). Ahelikud läänes ja edelas, sealhulgas Speikbodeni massiiv, eraldavad Ahrntali Mühlwaldist Mühlwaldi orus. Kagus on Durrecki Grupp, Venedigeri Grupi alamahelik koos Durrecki (3135 m) ja Hirbernockiga (3010 m), mis moodustavad Sand in Taufersi valla ja selle Rein in Taufersi küla piiri. Suurt osa Durrecki Grupist kaitstakse Rieserferner-Ahrni looduspargi osana.

Küla uhkuseks on Püha Jaakobi kirik, mis pärineb 16. sajandist. Kirikus on väärtuslik tiibaltar aastast 1516, mis restaureeriti aastal 1884. Tähelepanu väärivad ka kirikuhoone kaasaegne laiendus ja äsja kordatehtud külgnev kalmistu.

Oru nimi ilmus kirjalikesse allikatesse 11. sajandil. Aurina vallis on mainitud 1048. aastal, ajavahemikus 1070–1080 ilmus dokumentidesse kujul Ourin või Ouren.

 

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb 98,76% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 0,93% itaalia keelt ja 0,31% ladiini keelt.

• Tauferer Ahrntal

• Ametlik koduleht (saksa ja itaalia keeles)