Academia Europaea

 

 

• 1988–1994 Arnold Burgen, Briti teadusjuht
• 1994–1997 Hubert Curien, Prantsusmaa teadusjuht
• 1997–2002 Stig Strömholm, rootsi õigusteadlane ja teadusjuht
• 2002–2008 Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
• 2008–2014 Lars Walløe, norra füsioloog
• alates 2014 Sierd Cloetingh, Saksa geofüüsik

Akadeemias on moodustatud järgmised sektsioonid:

• Ajalugu ja arheoloogia
• Klassikaline filoloogia ja orientalistika
• Lingvistika
• Kirjandus ja teatriteadus
• Muusikateadus ja kunstiajalugu
• Filosoofia, teoloogia ja religiooniuuringud
• Käitumisteadused (hõlmab antropoloogiat, haridusteadust ja psühholoogiat)
• Sotsiaalteadused
• Majandus- ja juhtimisteadus
• Õigusteadus
• Matemaatika
• Informaatika
• Füüsika ja inseneriteadused
• Keemia
• Geo- ja kosmoseteadused (hõlmab klimatoloogiat, geo- ja mereteadusi, astronoomiat ja kosmoseuuringuid)
• Biokeemia ja molekulaarbioloogia
• Rakubioloogia (hõlmab raku- ja arengubioloogiat, geneetikat, kliinilisi teadusi ning farmakoloogiat ja toksikoloogiat)
• Füsioloogia ja meditsiin (hõlmab füsioloogiat ja biofüüsikat, neuroteadust, immunoloogiat ja mikrobioloogiat)
• Organismide bioloogia (organismic biology) ja evolutsioonibioloogia (hõlmab populatsiooni- ja keskkonnabioloogiat, biosüstemaatikat ja evolutsioonibioloogiat)
• Applied and Translational Biology (hõlmab kliinilisi teadusi, õendusteadust, toidu-, põllumajandus-, kalandus- ja metsandusteadust ning rakenduseluteadusi)

Akadeemial oli 2016. aasta juuli seisuga umbes 4000 liiget, kelle seas on juhtivaid eksperte täppis-, loodus-, tehnika-, sotsiaal-, humanitaar- ja arstiteaduste alal.^[2]

2018. aasta jaanuari seisuga on akadeemial enim liikmeid Suurbritanniast – neid on ligikaudu 670 inimest. Saksamaa liikmete arv on umbes 560 inimest (2015. aasta keskel lähenes 500-le), Prantsusmaa 460 (2015. aasta keskel lähenes 400-le) ja Itaalia liikmete arv umbes 260 inimest. Hollandi liikmeid on üle 200; üle 100 liikme on Šveitsist, Rootsist, Belgiast, Hispaaniast ja Austriast.^[3] Võrdluseks – Eestist on 17, Soomest 65, Venemaalt 75, Lätist 5 ja Leedust 2 liiget^[4].

Enim välisliikmeid on akadeemias Ameerika Ühendriikidest – neid on 2018. aasta jaanuari seisuga 161 inimest.^[3][4]

Ajalugu ja arheoloogia

• 2018 – Vjatšeslav Morozov, Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor
• 2023 – Marek Tamm, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor

• 2004 – Toivo Maimets, eesti rakubioloog
• 2013 – Ülo Langel, eesti ja Rootsi biokeemik

• 2004 – Jaak Aaviksoo, eesti füüsik
• 2004 – Jüri Engelbrecht, eesti mehaanikateadlane

• 1990 – Jaan Einasto, eesti astronoom
• 1993 – Rein Vaikmäe, eesti klimatoloog
• 2009 – Tarmo Soomere, eesti okeanograaf
• 2015 – Ülo Mander, eesti maastikuökoloog

 

 

 

Filmi-, meedia ja visuaaluuringud

• 2019 – Veronika Kalmus, Tartu Ülikooli sotsioloogia professor
• 2021 – Marju Lauristin, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor
• 2021 – Andra Siibak, Tartu Ülikooli meediauuringute professor

• 2004 – Margit Sutrop, eesti filosoof
• 2021 – Mare Kõiva, eesti folklorist ja usunditeadlane

• 2010 – Enn Tõugu, eesti arvutiteadlane

• 2016 – Marina Grišakova, Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor
• 2016 – Jüri Talvet, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor

• 2016 – Helle Metslang, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor

• 2014 – Jüri Allik, eesti psühholoog

 

 

 

• 1988 – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof, Academia Europaea endine president, Tartu Ülikooli audoktor (2003), olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse kuratooriumi esimees
• 1989 – Richard Ernst, Šveitsi keemik, Nobeli auhinna laureaat (1991), Eesti TA välisliige (2002)
• 1989 – Frank Grosveld, Hollandi molekulaarbioloog, Tartu Ülikooli audoktor (2009)
• 1989 – Folke Sjöqvist, rootsi farmakoloog, Tartu Ülikooli audoktor (2000)
• 1989 – Olavi Granö, soome geograaf, Eesti Geograafia Seltsi auliige (2006)
• 1990 – Vladimir Toporov, vene filoloog, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liidreid
• 1990 – Vladimir Kotljakov, vene glatsioloog, Eesti Geograafia Seltsi auliige (1990)
• 1991 – Dmitri Knorre, Venemaa keemik ja biokeemik, Tartu Ülikooli audoktor (1996)
• 1991 – Risto Näätanen, soome ja Eesti psühholoog, Tartu Ülikooli professor
• 1992 – Sven Olving, eesti päritolu Rootsi füüsik ja tehnikateadlane
• 1992 – Janne Carlsson, rootsi mehaanikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
• 1992 – Roland Gorbatschev, eesti päritolu Rootsi geoloog, Eesti Geoloogia Seltsi auliige (2002)
• 1992 – Ferenc Mádl, Ungari õigusteadlane ja riigijuht, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (2004)
• 1993 – Anne Buttimer, Iiri geograaf, Tartu Ülikooli audoktor (2004)
• 1996 – Endel Tulving, eesti päritolu Kanada psühholoog
• 1997 – Helmut Schwarz, saksa keemik, Eesti TA välisliige (2002)
• 1998 – Svante Pääbo, eesti päritolu Rootsi paleogeneetik
• 1998 – Staffan Ulfstrand, rootsi loomaökoloog, Tartu Ülikooli audoktor (2000)
• 1999 – Paavo Uronen, soome automaatikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
• 2001 – Björn Wittrock, rootsi sotsiaalteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (2003)
• 2008 – Reinhard Wilhelm, saksa arvutiteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
• 2012 – Markku Tapio Kulmala, soome füüsik, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
• 2012 – Michael North, Saksa ajaloolane, Tartu Ülikooli audoktor (2014)

• Academia Europaea (inglise keeles)
• Former Members Endisi liikmeid akadeemia kodulehel (inglise keeles)