1791
aasta
◄ |
17. sajand |
18. sajand
| 19. sajand
| ►
◄ |
1760. aastad |
1770. aastad |
1780. aastad |
1790. aastad
| 1800. aastad
| 1810. aastad
| 1820. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1787 |
1788 |
1789 |
1790 |
1791
| 1792
| 1793
| 1794
| 1795
| ►
| ►►
1791. aasta (MDCCXCI) oli 18. sajandi 91. aasta.
Sündmused maailmas
muuda- 4. märts – Vermont sai Ameerika Ühendriikide 14. osariigiks.
- 3. mai – Poola kuningas Stanisław II kirjutas alla liberaalsele õiguste seadusele, kehtestades riigis põhiseadusliku monarhia. Tegu oli maailma teise kirjaliku konstitutsiooniga.
- 20.–21. juuni – Põgenemine Varennes'i: Prantsuse kuningas Louis XVI ja kuninganna Marie Antoinette püüdsid Pariisist põgeneda, kuid peeti kinni.
- 14. juuli – Inglismaal algasid Priestley mässud, kui Joseph Priestley ja teised usulised teisitimõtlejad Birminghamist välja aeti.
- 17. juuli – Prantsuse revolutsioon: Rahvuskaart tulistas Pariisis Champ de Mars'ile kogunenud rahvahulka, mis olid tulnud allkirjastama palvekirja kuningas Louis XVI tagandamiseks.
- 27. august – Anti välja Pillnitzi deklaratsioon, millega Saksa-Rooma riik ja Preisi kuningriik lubasid tuge kuningas Louis XVI-le Prantsuse revolutsiooni vastu.
- 3. september – Prantsusmaal võeti vastu esimene kirjalik põhiseadus, millega riigist sai konstitutsiooniline monarhia.
- 9. september – Ameerika Ühendriikide uue pealinna ehitamist jälgivad volinikud nimetasid selle esimese presidendi auks Washingtoniks.
- 15. september – Näitekirjanik Olympe de Gouges avaldas "Naiste ja naiskodanike õiguste deklaratsiooni", lootes paljastada Prantsuse revolutsiooni ebaõnnestumised soolise võrdõiguslikkuse tunnustamisel.
- 30. september – Viinis toimus Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi "Võluflöödi" esietendus.
- 4. detsember – ilmus maailma vanima pühapäevalehe The Observer esimene number.
Sündmused Eestis
muuda- Tartus hakkas tegutsema linnakodanike klubi "Bürgermusse".[1]
Sündinud
muuda- 15. jaanuar – Franz Grillparzer, Austria näitekirjanik ja luuletaja
- 2. veebruar – William Elford Leach, inglise zooloog ja merebioloog
- 10. veebruar – Francesco Hayez, itaalia kunstnik
- 15. aprill – Hans Heinrich Falck, Toomgildi oldermann
- 23. aprill – James Buchanan, USA 15. president
- 27. aprill – Samuel Morse, USA leiutaja
- 3. september – John Curtis, inglise entomoloog
- 4. september – Jan Svatopluk Presl, Tšehhi loodusteadlane
- 5. september – Giacomo Meyerbeer, saksa helilooja
- 14. september – Franz Bopp, Saksa keeleteadlane
- 22. september – Michael Faraday, inglise füüsik ja keemik
- 23. september – Johann Franz Encke, saksa astronoom
- 26. september – Théodore Géricault, prantsuse kunstnik ja litograaf
- 25. oktoober – Friedrich Parrot, baltisaksa arstiteadlane ja bioloog
- 6. detsember – José Gutiérrez de la Vega, hispaania kunstnik
- 21. detsember – Giorgio Jan, itaalia loodusteadlane
- 24. detsember – Eugène Scribe, prantsuse näitekirjanik ja libretist
Surnud
muuda- 2. märts – John Wesley, inglise teoloog
- 18. oktoober – João de Loureiro, Portugali jesuiidi misjonär ja botaanik
- 5. detsember – Wolfgang Amadeus Mozart, austria helilooja
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 108