Ühtri
Ühtri on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla keskosas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.
| Ühtri | |
|---|---|
 | |
Pindala: 3,6 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 27 (31.12.2021)[2] | |
|
EHAK-i kood: 9816[3] | |
| Koordinaadid: 58° 49′ N, 22° 38′ E | |
  | |
 |
Ühtrist põhjas asub Pärnselja, läänes Lelu, lõunas Aadma, idas Kleemu ja kirdes Kaigutsi küla.
Ühtri küla rahvast koos Pärnselja, Taterma ja teiste Hiiumaa metsakülade inimestega kutsuti hiidlaste seltside jaotuses toobrihiidlasteks, kuna nendes külades elasid tuntud puust esemete valmistajad.
Nimi
muudaKohanime päritolu on teadmata.[4] Kohanime on esmamainitud 1665. aastal kujul Vchtry.
Loodus
muudaÜhtri lõunaosa läbib Luguse jõgi.
Elanike arv
muuda| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 69 | 1959 |
| 69 | 1970 |
| 42 | 1979 |
| 42 | 1989 |
| 32 | 2000 |
| 24 | 2011 |
| 27 | 2021 |
Ajalugu
muudaÜhtri küla kuulus ajalooliselt algselt Putkaste mõisa alla ja hiljem Aadma mõisa alla. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel elasid külas talunikud Uchtri Peet, Knuti Siemo ja Siemona Matz.
1835 oli Ühtris kuus talu, mille elanikud said omale perekonnanimeks nimed Ernes, Jaakson (Jakson), Jõemets, Kaev (Kaew), Lapp, Lipp, Maasik, Maripuu (Marripu), Roasto (Rooasto), Saarna, Sooster, Uusman, Wardas ja Wihhor.[5]
Taristu
muudaÜhtri küla läbib kagust loodesse Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee, kus asuvad Ühtri ja Lelu teeristi bussipeatus. Teest suundub edelasse Ühtri–Lelu tee ja loodesse Pärnselja tee.
Kultuur
muudaÜhtri külas Pendi talus on sündinud kunstnik Ülo Sooster. Tema sünnikodu tähistab mälestuskivi. [6] Külas asub baptistide palvela. Nõukogude ajal tegutses külas Tarbijate kooperatiivi kauplus.
Viited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 21.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Ühtri" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835
- ↑ Mälestuskivi asukoht