Tulevik

Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.

• "Sel juhul on see maailma lihtsaim asi, tooge mulle tõendid ja ma saadan ta Bastille'sse."

"Hästi, monsenjöör, aga edasi?"

"Kui ollakse Bastille's, siis ei ole enam edasit," ütles kardinal süngelt.

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Eesti Raamat, 1977, lk 418

• Kahe nädala pärast leidis härra de Beaufort, et poomimängu platsile on istutatud kaks rida väikese sõrme jämedusi puukesi. Ta küsis, mida see peaks tähendama, ja sai vastuseks, et nende alt võib ta tulevikus varju leida. Ühel hommikul kohtas teda aednik ja, nagu püüdes hertsogile meeldida, teatas talle, et tema jaoks rajatakse sparglipeenar. Nagu igaüks teab, kasvavad sparglid tänapäevalgi neli aastat; sel ajajärgul aga, kui aianduskunst ei olnud veel nii kõrgele arenenud, võttis see viis aastat aega. See viisakus ajas härra de Beaufort'i marru.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 174

• Kes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku.
  • George Orwell, "1984"

• ... sageli pannakse imeks, millise kergusega võib üks naine hüljata muusika, õpingud, ameti, niipea kui on leidnud abikaasa; seda seetõttu, et ta ei võta oma tulevikuplaane kuigi tõsiselt ega leia nende teostamisest suuremat tulu. Kõik ohjeldab naise auahnust ja tohutu sotsiaalne surve kannustab teda otsima oma ühiskondlikku positsiooni ja õigustust abielus. Loomulikult ei püüagi ta omapäi otsida endale kohta maailmas või teeb seda vaid arglikult. Seni, kuni ei teostu täiuslik majanduslik võrdsus ning kuni tavad lubavad naisel abikaasa ja armukesena meeste eesõigustest kasu lõigata, püsib naises unistus passiivsest edenemisest, mis pärsib tema eneseteostust.
  • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 254, ptk "Kujunemine"

• Kunagi pidasin ka mina tulevikku meie tööde ja tegude ainsaks pädevaks kohtunikuks. Hiljem taipasin, et flirt tulevikuga on kõige koletum konformism, alatu lipitsemine sellega, kes on tugevam. Sest tulevik on alati tugevam kui olevik. Muidugi mõistab ta kord meie üle kohut. Ja kindlasti ilma igasuguse pädevuseta.
  • Milan Kundera, "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998, lk 23

• Tulevikku ja minevikku ühendab meie kujutlusvõime, mis neid esile manab.
  • Jossif Brodski, "Kummardus Marcus Aureliusele". Tlk Joonas Kiik. Rmt: "Koguja rõõm", Vagabund, 1996, lk 229-265

• Miks ei saa ma teile rääkida oma mehe tööst, oma elust, millestki tõelisest? Minu mehe bossi kaela sajab skandaale, ajalehtede lugemine on piin, ja ometi tuleb mu mees koju ja räägib tõemeeli tulevikust, edusammudest, nagu ei ootakski ees kaos. Nagu ei olekski hooldust vajavate laste pikettivaid emasid, võidurelvastumist, parkidest leitud kägistatud neegrilapsi. Minu mees on keset kõike seda puhas ja puutumatu, süütu ja südamlik. Ta on pühendanud oma elu teiste aitamisele. Armastan teda, kuid ei saa hoiduda teda ikka ja jälle reetmast. Olen väitnud, et mu elu on miski, mida ma ise raisata, purustada, kaotada võin. Minu elu kuulub mulle. Ma elan edasi. (lk 33)
• Temas on kõik näha, kõik. Ta ei häbene oma sõnu, hirmu, anumist. Temas, selles iroonilises mehes, pole põrmugi irooniat. Kuulen end ütlemas, et peame sellele lõpu tegema, see ajab meid mõlemaid hulluks ning meil pole ees midagi, mitte mingisugust tulevikku, kuid ma ei ütle ei seda ega midagi muud sellist. (lk 45)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49

• Anthonyga rääkival tüdrukul olid pikad mustad juuksed ning ta oli tüütuseni usin. Annet oli tal vähe, kuid ta oli üks neid üliõpilasi, kes tahavad, et neile otsekohe öeldaks, kas nad saavutavad edu või mitte, kas neil on küllalt annet, et õigustada tööd, just nagu oleks neile võimalik ulatada tulevik pärgamendirullil, milles on kõik mingi kõrgema jõu poolt läbi mõeldud, kindlaks määratud... (lk 57)
  • Joyce Carol Oates, "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 50-71

• [Doktor Janowski:] "Mida sa näed, kui kujutled ennast haiglast välja, vabadusse?"

Olof on veidi aega vait, hõõrub justkui enese rahustuseks kiiresti kuivi peopesasid vastamisi.

"Tahad teada, mida ma näen?"

"Jah."

"Noh. On talv ja Nybroviken on jääs. Inimesed liiguvad tänavatel kiiresti, sest väljas on paks lumesadu ja pakane. Lapsed uisutavad Kungsträdgårdenis, väike uisurada on laternatega valgustatud ja valjuhäälditest tuleb mahedat muusikat."

Ta jääb vait ja vaatab maha.

"Ja sina, Olof, kus sina oled?"

Pisarad tilguvad süles puhkavatele kätele.

"Mina laman oma talvemantlis Hamngatanil Nordiska Kompanieti ees kägaras. Inimesed kiirustavad minust mööda nagu reaktiivlennukid, näen, kuidas nad mööda kihutavad. Doktor, ma kardan nii väga."

"Mis sa arvad, kuhu on kõik need inimesed teel?"

"Tulevikku. Ja mind ei oota seal miski." (lk 140-141)

• Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017

• Isegi rumalus teab, et tulevik jääb.
  • Karl Ristikivi, "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast"

• Isaac Asimov, "Igaviku lõpp": ajaränduri lehekuulutus vihjega tulevasele tuumatehnoloogiale

• Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.
• Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla.
• Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Tulevik kuulub sellele, kes oskab oodata.
  • Vene vanasõna

• Kõik, mis õitseb, peab ka närbuma.
  • India vanasõna

Vikipeedias leidub artikkel

Tulevik