Piim

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit enne seda, kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida.

• 4:11 (tlk Endel Kõpp)

• Õie vaatas tuppa ja hüüatas kohkunult. Selle peale torkas Kullagi oma pruuni kahupeakese ukse vahele ja temagi tegi pika — oohh!

Nad olid suures töötuhinas Pisi-Kalju hoopis unustanud. Kaljuke oli ärganud, ettevõtlikult voodist välja roninud ning elutuppa paterdanud. Seal seisis linaga kaetud laud, millele ema oli Kalju ja Kulla jaoks asetanud suure kruusi hommikuse lüpsipiimaga. Selle oli Kaljuke koos linaga põrandale tõmmanud. Nüüd istus ta ise lõbusasti keset piimamerd ja kruusitükke ning kui õekesi silmas, hüüdis rõõmsalt ja lõi peoga piimaloiku — pats!

Poisi kõrval seisis Muri, esikäpad laiali, ja lakkus nii agarasti piima, et suured rippuvad kõrvad kahelpool pead värisesid. Muri kogemuste kohaselt kuulus kõik, mis põrandale oli kukkunud, temale, ja ega rõõskpiim igapäev põrandal ei vedele.

• Alide Dahlberg, "Arutalu lapsed", 1944, lk 30

• Kõht oli tühi, aga Tom leidis, et võib vabalt söömata magama minna. Ta ot­sustas, et istub tunnikese itaalia keele vestlussõnastiku taga, siis poeb põhku. Äkki tuli talle meelde, et peab umbes viis naela juurde võtma, sest Dickie kehakatted olid talle laiavõitu ja Dickie oli olnud ka näost priskem kui tema. Niisiis põikas Tom baar-tabac'i, tellis pika krõbeda leivaviilu singiga ja klaasi kuuma piima, sest just seda jõi tema kõrval istuv mees. Piim oli peaaegu maitsetu, puhas ja rõõsk nagu armulaualeib.
  • Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 88

• Alles siis tundsid Muhv ja Kingpool esimest korda pisikest kergendust, kui Sammalhabe autost piimamannergu võttis ja teatas, et läheb küla pealt piima otsima.

"Ah nii," ütles Muhv nõrgalt naeratades. "Muidu oled ikka rohkem teega ja marjamahlaga läbi ajanud, aga nüüd tuleb välja, et..."

"Et sa oled ka väikselt piimatüüp," lõpetas Kingpool Muhvi poolelijäänud lause.

Sammalhabe mühatas.

"Te ise olete tüübid," ütles ta poolpahaselt. "Ega ma enda jaoks piima ei lähe muretsema."

"Kelle jaoks siis?" päris Kingpool.

"Aga Rudolfi jaoks muidugi," kõrgendas Sammalhabe häält. "Või on see ehk sinu meelest kuidagi ebakohane, et haige Rudolf mõne lonksu korralikku lehmapiima joob?"

• Eno Raud, "Naksitrallid", teine raamat, 1984, lk 101-102

• "Mina suren ülevalt nagu kuninganna Ezeriel."

Mort kibrutas otsaesist. Ajalugu oli tema jaoks tundmatu maa.

"Kes see veel oli?"

"Ta elas Klatšias ja tal oli palju armukesi ja ta istus mao otsa," ütles Cutwell, kes parajasti ambu vinna tõmbas.

"Ta tegi seda meelega! Tema armastust peteti!"

"Mina mäletan ainult seda, et ta kümbles eeslipiimas. Naljakas asi see ajalugu," sõnas Cutwell mõtlikult. "Saad kuningannaks, valitsed kolmkümmend aastat, teed seadusi, kuulutad rahvastele sõdu ja lõpuks on ainus, mida sust mäletatakse see, et sa lõhnasid nagu jogurt ja sind hammustati-"

• Terry Pratchett, "Mort". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 1999, lk 177

• "Niipalju kui mina tean, ei luba ülemkantsler piima Ülikooli tuua," vastas Susan. "Ta ütleb, et teab, kust piim tuleb, ja et see on ebahügieeniline. Ja pane tähele, et seda ütleb mees, kes sööb iga päev hommikusöögiks kolm muna."
  • Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 151

• Mul on olnud peaaegu karske kodu, mu enda kogemused piirduvad veinilimpsimise, õllejoomise ja niisama pidutsemisega, nagu noorte inimeste vaba aja veetmine käis. Kui sai liiga palju joodud, põeti järgmisel päeval kuni hilise õhtupoolikuni hirmsat kassiahastust. Siis mindi lähemasse poodi ja osteti karp mannakreemi. See ja piim olid rohuks head alati.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 39

• "Punikud ja kirjakud, Leon, käivad karjamaal ringi, hingavad värsket õhku, söövad puhast rohelist rohtu ja teevad oma kõhus sellest rohust maitsvat piima. Siin Taanimaal on nad aga laudas ja neile antakse toiduks hoopis muid asju."

"Mina olen neid näinud," väitis Ellen. "Nad olid väljas."

"Mõned käivad ka siin vabalt karjamaal ringi, kullake," vastas Erlend. "Aga Norras liiguvad nad kõrgel mägedes, kus õhk on palju puhtam kui siin Taanis."

• Anne B. Ragde, "Andestada saab alati", tlk Riina Hanso, Tallinn: Eesti Raamat, 2017, lk 14

• Nõukaajal suheldi füüsilises mõttes tõesti lähemalt ja vahetumalt (isegi telefoniautomaat tänavanurgal oli tihti rikkis, nii et pidi ise kohale minema.) Küsimus on aga selles, kas säärase suhtlusega kaasnes tingimata helget sooja meeleolu, kas "inimlahkuse piimanired" voolasid? Tundub, et nõnda seda vahel vaikimisi kujutletakse. Ent kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis miks üllatas turiste läänest, kui vähe meie inimesed naeratasid, kui sünged olid näod tänaval?
  • Mihkel Mutt, "Millest jutustab meile ühistransport" Postimees, 6. oktoober 2018

• Paps pani pärast esimese siili nägemist välja plekktaldriku leiva ja piimaga. Ütlesin talle, et piim teeb siilidele halba, aga ta ei uskunud mind. Siilid samuti mitte. Kui teine välja ilmus, toimus inetu stseen, millele järgnes tarmukas seks plekktaldrikul. Kujuta ette. Kõik need okkad. Kuidas nad hakkama saavad? Olime kõik põnevil. Ma tõesti loodan, et nende ühendust saadab edu.
  • Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale", tlk Tiina Tarik, Argo, 2022, lk 64

• Ma olen isegi nii eestlane, et mäletan tudengiajast, kui hea oli tuua maalt kolmeliitrise klaasnõuga piima ja võtta sealt peal koor. Ma arvan, et eestlased söövadki nädalavahetustel pannkooke selle pärast, et piim läks nädala lõpuks hapuks.
  • Mika Keränen, "Menukirjanik Mika Keränen: kui eestlane lõpuks närvi läheb, on see väga lõbus!", Õhtuleht, 23. november 2023

• Paul Celan, "Surmafuuga", tlk Ain Kaalep, Vikerkaar 8-9/2001

• Piret Põldver, "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019

• MARI: Sinu pirukat ma pole veel maitsenud... Aga kohvi oskad sa küll keeta... Ja piim on nagu koor!

ZUZE: Meil Lätis ei peetagi niisuguseid lehmi, kes halba piima annavad. Niisugust piima, nagu meil on, ei leia sa terves maailmas! (lk 257)

• Mai Talvest, "Naabrid", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969

• Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
• Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka.
• Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
• Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
• Vesi vaese piima jätk.
• Võta päts piima ja lass leiba, siis mine sinuga vaidlema.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929