Lendamine

Lendamine on õhus või kosmoses soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik linde ja paljud putukad on selles loomupäraselt andekad, kasutades lendamiseks tiibu, ülejäänud olevused (sh ämblikud ja inimesed) peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid nagu purjed, langevarjud, õhupallid ja lennukid.

• Sa võid langeda nii kiiresti, et usud end lendavat.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 30/2007

• Liikumatult püsisid kõrgel taeva all paigal kullid, tiivad välja sirutatud ja pilk stepirohtu luuramas. Jumal teab kust kaugelt järvelt kajas vastu taamalt möödalendava metshanedeparve kisa. Mõõdukate tiivalöökidega tõusis rohust lendu kajakas ja ujus toredasti sinistes õhuvoogudes. Seal kadus ta kõrgusse ja vilksatas veel ainult tillukese musta täpina; samas tegi lind õhus uperpalli ja välgatas päikeses. (lk 29)
  • Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955

• A. A. Milne, "Karupoeg Puhh", tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets; Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 77

• Ühel õhtul, kui pidime hakkama kaarte mängima, jutustas inglane meile Mehhikost ja sellest, kuidas üksildases mägifarmis elav muldvana hispaanlanna oli võõra saabumisest kuuldes talle järele saatnud ja käskinud tal maailma uudiseid rääkida. "Noh, nüüd isegi lennatakse, proua," oli inglane naisele öelnud.

"Jah, olen kuulnud," vastas vana daam, "ja ma olen oma preestriga selle üle palju vaielnud. Nüüd võite mind valgustada, sir. Kas inimestel on lennates jalad kõhu all nagu varblasel või sirgu nagu kurel?"

• Karen Blixen, "Aafrika äärel". Tõlkinud Riina Jesmin. Mediasat Group, 2005, lk 196

• Tikutaja on väike hall soolind, valge ehmetutt kõhul, väga pika nokaga, pikkade jalgadega; tõusnud talle omase kisaga, lendab ta siksakiliselt, otsekui oleks ta enne lendutõusmist paarsada grammi hinge alla visanud.
  • Ostap Võšnja, "Tikutaja", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 55

• Korraga silmas Väikevend, et Karlsson hakkab starterinuppu kobama, talle tuli kohutav hirm — kas tõesti läheb kõik nüüd veel viimasel minutil nurja?!

"Ei, Karlsson... Ei, Karlsson!" sosistas Väikevend ärevalt. Kuid Karlsson otsis edasi starterinuppu. Tal polnud kerge seda kõigi looride alt üles leida.

Härra Peck seisis juba ukse vahel... siis hakkas Karlssoni mootor korraga surisema.

"Ma ei teadnudki, et Arlanda lennuvälja liinid käivad otse üle Vaasalinna," tähendas härra Peck. "Seda ei tarvitseks neil ometi teha. Nägemiseni, preili Sokk, me kohtume homme."

Nende sõnadega ta läks. Karlsson aga tõusis kõrgele lae alla. Ta tiirutas vaimustatult laelambi ümber ja lehvitas looridega preili Sokule.

"Üllas neitsi lendab ja sõuab, hoi, hoi!" hüüdis ta.

• Astrid Lindgren, "Karlsson katuselt", tlk Vladimir Beekman, 2008, lk 264

• Doktor Daneeka vihkas lendamist. Ta tundis end lennukis kui vangis. Lennukis ei olnud ühtki kohta maailmas, kuhu minna, välja arvatud lennuki teise otsa. Doktor Daneeka oli kuulnud, et inimesed, kellele meeldib lennukisse ronida, väljendavad sellega tegelikult alateadlikku soovi ronida tagasi emaüssa.
  • Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 44

• Mis on lendamine, et see võib toimuda ööliblika habrastel tiibadel, kelle jõujaamaks on arvutikiibisuurune süda? Mis on lendamine, et see võib hiiglakraanal mürinaga läbi nelja ja poole miljoni naelase raskuse kõrgustesse tõusta?
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 318

• Kui kirjutusmasin korraga mitu tähevahet edasi hüppab, tõestab ta lihtsalt oma jõudsamat mõttelendu. (lk 120)
• Lennul võtab varblane terve maa oma tiiva alla. (lk 120)
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

• Üksik valge merelind hõljub läbi Beckomberga vaimuhaigla Meeste Maja koridoride. Ta on suur ja helendav ning unenäos jooksen talle järele, et ta kinni püüda, aga enne kui temani jõuan, lendab ta läbi katkise akna välja ja kaob öösse. (lk 6, romaani algus)
• See pidi olema öösel, kui ta Beckombergasse viidi. Ta leiti maantee äärest lumest teel lennuväljale ja pärast maoloputust Sabbatsbergis sõidutati ta sinna. Mõni tund enne seda oli ta võinud Norrtulli lähedal ühes hotellis toa ja neelanud pudeli konjakiga alla kõik oma unerohutabletid. Siis läks ta välja ja hakkas mööda maanteed lennuvälja poole astuma, et istuda lennukisse ja sõita ükskõik kuhu, Pariisi, Sankt Peterburgi, Moskvasse, ja olla sihtkohta jõudes juba surnud. Aga nii kaugele ta ei jõudnud. Ta uinus lumehanges mõnisada meetrit hotellist. (lk 23)
• Aeg-ajalt kostab meie enamjaolt vaikusest koosneva kõne vältel, kuidas ühekroonine kukub kõlinal mündiautomaati.

"Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks.

"Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan koridoris ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata."

"Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu.

"Mu tiivad läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata."

"Mida see tähendab?"

"Ma täpselt ei tea," ütleb Jim, "küsin doktori käest, kui ta tuleb, aga ma jään siia ilmselt kauemaks." (lk 30)

• Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017

• On lennuk, reisijad ja meeskond ning nende eest tuleb vastutada. Pilooditöö on selline, et sa ei saa maapinnal olevaid probleeme lennule kaasa võtta, tuleb keskenduda vaid lendamisele ja mõtted peast visata. Minu jaoks oli lendamine tegelikult puhkus, mis nõudis keskendumist.
  • Hollandi kuningas Willem-Alexander tööst piloodina lennufirmas KLM; Inna-Katrin Hein, "Hollandi kuningas töötas poole kohaga piloodina", Postimees, 18. mai 2017

• Mul on kotis artikkel, mille eile öösel pähe õppisin. Lennuki kliimaseade filtreerib õhust välja lausa 99,97 prot­senti kõigist bakteritest ja viirustest. Kui pead Õhureiside Kümnest Kuldreeglist rangelt kinni, on sinuga kõik korras.

Niipea kui oma aknaäärsele kohale istun, asun ellu viima Reegel Number Ühte. Võtan kotist paki desin­fitseerivaid salvrätte ja hakkan küürima. Plastist klapplauake, istme käetoed ja turvavöö kinnitus — kõik peab puhtaks saama. Õnneks on ümbritsevad inimesed hõi­vatud ajakirjade ja kõrvaklappidega ning sellega, et teiste inimeste pagasit pea kohal olevates kappides oma kotte jõuga sisse toppides lapikuks litsuda. Nad peaaegu ei vaa­tagi minu poole.

• Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018, lk 18

• Juhan Liiv, "Pääsukese silm" (1896)

• Marie Under, "Reseeda", rmt: "Uneretk", 1968, lk 36

• August Sang, "Kevad"; postuumses koondkogus "Emajõe unisel veerel", Tallinn: Vagabund, 2003, lk 48

• Viiu Härm, "*mu laps lendab üle mere...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 30-31

• Ega surnud vares enam lenda.
• Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse.
  • Eesti vanasõnad