Lõng
Proosa
[muuda]- Tuttavate asjade nägemine puudutab vahel salapärasel kombel meie mälu ja äratab tihti vastu meie tahtmist mõne mälestuse. Kui see mälunärv on puudutatud, juhib ta meid nagu Ariadne lõng mõttelabürinti, kus eksleme, jälgides mineviku varju, mida nimetatakse mälestuseks. (lk 299)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
Luule
[muuda]Viru villad, Harju takud,
Laiuzi linad lahedad,
Tooge meie Kärdu kätte.
Kärt on kärmäs keträmaie,
Voolas vokki sõkkumaie,
Ladus lõnga laskemaie,
Edus lõnga eietämä.
- "Kedrates". Rahvaluule. "Vana kannel" II
Päeva sädemete parras
jahedana vette sujub,
langeb koost, suur kuldne varras
une varjusiidi kujub,
lõnga külge lõngaudet
liidab, mana musta lõime
elu punatoimset kudet
unustuse linikule.
Võlu piirab tunde tule
endamaksmapanuvõime.
Irdumine maisest sihist
hargneb sellest lõngavihist.
- Kaarlo Sarkia, "Une kaev" (1936). Tõlkinud Ivar Grünthal. Teataja, 7. detsember 1957
Me istusime rehes lõuka ees,
kass, mina, vardakorv ja vanaema,
ja valvasime kaale tuha sees.
...
Ja kindas puhkes õiteks verev lõng.
Ja õhus hõljus ahtes kuivand puju
ja tuhas küpsend kaali magus hõng.
- Muia Veetamm, "Lõuka ees", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 14)
