Joodik

Joodik ehk alkohoolik on alkoholismi põdev isik.

• ...need, kes iga päev oma puskarikest timmivad, elavad küll kauem, aga neil on vilets vanaduspõli ihuliikmete värisedes ja meelte nõtrudes, mis iga tund korratusse satuvad ja teenistust üles ütelda tahavad, kui neid ei turgutata hommikunapsi, ennelõunase napsi, söögiisunapsi, lauanapsi, pärastlõunase napsi, õhtunapsi ja unerüüpega. Sest säherduse alkohoolse kraami ja meie pingul närvidega on peaaegu samad lood nagu vihma ja laevataglasega. Taglas on pingul ja vihma käes läheb veelgi pingumale, vaata et rebenebki, aga niipea kui niiskus on ära kuivanud, jääb ta hoopis lõdvemale kui enne vihma, nii et mastid ja raad vanguvad ja kõiguvad, kuni tuleb uus vihmahoog, mis ta jälle pingule tõmbab. Seepärast on ka õnnetu viinajoodik hommikul voodist välja pugedes tujust ära, väriseb, ta meel on raske ja kõik ta liikmed valutavad, nii et ta vaevalt võib klaasi suu juurde tõsta, ilma märjukest maha loksutamata. Aga niipea kui ta on paar napsi hinge alla pannud, kui ta keretaglas on pingule tõmmatud, saab ta peaaegu et reipaks, mõte töötab, meel on lõbus, ta on omal viisil värskegi, kuni see vedelik on haihtunud, nii et ta peab jälle sirutama käe oma imerohu või südamekosutuse järele, et ta aeg sel kombel edasi veniks.
  • Carl von Linné, cit. via Mati Sirkel, "Hakatuseks", rmt: Carl Michael Bellman, "Fredmani epistlid ja laulud", tlk M. Sirkel ja Ott Arder, Kunst, 1993, lk 9-10

• On ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid jumal hoiab.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, Tallinn, 1977, lk 216

• Alkohoolikud püüavad üldiselt teisi uskuma panna ja usuvad ka ise, et nad ei ole alkohoolikud, et suudavad - kui vaid tahavad - iga kell lõpetada. Pentti seletas oma joomist hoopis vastupidiselt. Ta kuulutas end sundimatult alkohoolikuks, tema ilma viinata elada ei saa ja peab sellepärast iga päev viina jooma.

Mul ei olnud õrna aimugi, et alkoholism on veel palju muudki peale selle, et juuakse iga päev viina. (lk 39)

• Pentti joob oma igapäevases tapvas taktis, mille rütm muutub harva. Hommikul pudel või vähemalt pool haljast viina; seda juues keerutab ta oma musta tooliga, vahib aknast välja või loeb, kuhjab lauale pabertaskurätikunutsakuid ja tuhatoosi ääreni täis kangete sigarettide konisid. Hiljem "Hansas" neli tundi džinni ja õhtul kodus veel pool või terve pudel haljast viina. Peaasi, et hommikuks pool või terve pudel viina võtta oleks. Ta on oma varudega väga täpne ja hoiab oma viinad endale. Tema pudelist ei pakuta kellelegi. (lk 86)
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012

• Joodikud on isegi arstid ära väsitanud. Kas neile vähe igasuguseid ette satub! Küll tuuakse lume peal välja maganuid, küll kraavist väljatassituid või tänavalt üles korjatuid, aga ka joomasõbra käest pudeliga vastu pead põrutatuid. Joodik on kurvastavalt tavaliseks saanud. Ta ei ärata enam kaastunnet, üksnes põlgust.
  • Nasta Pino, "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 108

• Märta Tikkanen, "Sajandi armastuslugu", tlk Ülev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 39

• Märta Tikkanen, "Sajandi armastuslugu", tlk Ülev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 45

• Märta Tikkanen, "Sajandi armastuslugu", tlk Ülev Aaloe, Koolibri, 2018, lk 53

• Triin Tasuja, "*vahel tundub, et mu ümber", rmt: "Provintsiluule", 2009, lk 10

• Triin Tasuja, "sitta kah", rmt: "Provintsiluule", 2009, lk 12-13

• Hullul peal (joodikul) on palju vaeva.
• Joobnud tuntakse jalust.
• Jooda meest, küll mees näitab oma taba.
• Joodik sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka.
• Joodikud kukuvad pehmesti.
• Joodikul joodiku õnn.
• Mees joodik, pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud.
• Suu viltu viina poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm kõrtsi poole.
• Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema.
• Tuul toidab joodikut, vesi elatab.
• Viin ei vii joodikuks, halb harjumine viib.
• Viin tapab joojat.
• Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre.
• Viinapudel põrgu pass.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vikipeedias leidub artikkel

Alkohoolik