Krahvinna

Proosa

[Vürst Max Francisele:] "Küllap olete tõeline Dickensi-aegne protestant, mis?"

"Mind kasvatati katoliiklikus vaimus, Max."

"Sa ei näe sugugi sedamoodi välja."

"Kuidas siis katoliiklane välja nägema peab?" küsis krahvinna rahulolematult.

"Oo, katoliiklasel on kõigiti sobilik väljanägemine, nõbu, silmis taevaste tuluke, mida luterlaste seas iial ei kohta." (lk 331)

[Väike Zadkiel ja daimon Maimas:] "Vürst Max eeldab, et Francisele pakub rõõmu osaleda kunstipettuses - kui nimetada asja kõige leebema nimega - , sest tema peab seda aristokraatseks lõbuks, ja Francisele on suur au naljameeste hulgas olla. Krahvinna mõtleb omas südames, et Francise-taolisel kodanlasel veab, kui ta aristokraatlikku saladusse kaasa tõmmatakse ja tal selle toetamiseks elu ja hinge eest tööd vuhkida lubatakse. Ja Saraceni suhtub algajasse meistri sõbraliku põlgusega. Kui see plaan aga kunagi avalikuks tuleb, kannatab kõige rohkem Francis, sest tema on ainuke, kes tegelikult pildi võltsis."

"Ei, vennas, ta ei võltsinud midagi. Ta maalis väga isikupärases stiilis originaalpildi, ja kui asjatundja selle valesti dateerib, siis seda lollim too on." (lk 340)

Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999