Gaston Bachelard
Gaston Bachelard (27. juuni 1884 Bar-sur-Aube – 16. oktoober 1962 Pariis) oli prantsuse filosoof.
"Ruumipoeetika"
[muuda]Gaston Bachelard, "Ruumipoeetika", tlk Kaia Sisask, Vagabund, 1999.
- Pikk on tee sõnadest, mis usaldatakse vabalt sümpaatsele auditooriumile, distsipliinini, mida on vaja raamatu kirjutamiseks. Suulise loengu puhul, mis on hingestatud õpetamise rõõmust, mõtleb sõna vahel kõneleja eest. Raamatu kirjutamine aga nõuab sügavat järelemõtlemist. (lk 35)
- Fenomenoloogi esimene ülesanne on leida igas eluasemes, isegi lossis, üles algne teokarp. (lk 39)
- Niisiis, kui meilt küsitaks, milline on maja suurim väärtus, vastaksime: maja varjab unelust, maja kaitseb unelejat, maja lubab meil rahus uneleda. (lk 42)
- Maja on kogum kujundeid, mis pakuvad inimesele tõendeid või illusioone stabiilsusest. (lk 54)
- Meie tsivilisatsioonis, mis viib igale poole ühe ja sama valguse, mis viib keldrisse elektri, ei minda keldrisse enam küünal käes. Aga alateadvust ei saa tsiviliseerida. Tema võtab keldrisse laskumiseks kätte küünla. (lk 57)
- Kõik kujundid on head juhul, kui me neid kasutada oskame. (lk 67)
- Kogetud maja ei ole inertne kast. Asustatud ruum ületab geomeetrilise ruumi. (lk 90)
- Poeet on alati sugestiivsem kui filosoof. (lk 97)
- Kui Looja kuulaks Poeeti, siis looks ta lendava kilpkonna, kes viiks maa turvalisuse üles taevasinasse. (lk 98)
- Kujutlusmaailmas on normaalne, et mõni hiigelsuur loom, näiteks elevant tuleb välja teokarbist. Siiski juhtub haruharva, et tal palutakse sinna ka tagasi minna. (lk 168)
- Luubi kasutamine on tähelepanu osutamine, aga kas pole tähelepanu osutamine ise juba luubi kasutamine. Tähelepanu on suurendusklaas. (lk 232)
- Kõik lilled räägivad ja laulavad, isegi need, mis on joonistatud. (lk 254)
- Enne kui jumalad sinna tulid, olid metsad pühad. Jumalad tulid elama pühadesse metsadesse. Nad ei teinud midagi muud, kui lisasid metsauneluse suurele seadusele inimliku, liigagi inimliku mõõtme. (lk 268)
- Mets on hingeseisund. (lk 269)
