Charlaine Harris

Charlaine Harris Schulz (sündinud 25. novembril 1951 Tunicas Missisippi osariigis USAs) on USA krimi- ja ulmekirjanik. Enim tuntakse teda USA lõunaosariikide vampiiride eluolu kirjeldava romaanisarja "The Southern Vampire Mysteries" järgi, mille alusel on filmitud seriaal "True Blood" (7 hooaega, 2008-2014). Eesti keelde on tõlgitud nii tema vampiiriromaane kui ka krimiloomingut.

Tsitaadid väljaandest: Charlaine Harris, "Surnud, kuni jõuab öö", tlk Annemari Oherd, Tallinn: Kirjastuskeskus, 2010.

• Denise ei olnud tegelikult kena, aga ta pidas end nii silmapaistvalt ja enesekindlalt ülal, et sellest arusaamine võttis väheke aega. (lk 9)

• Vampiir oli näljane. Olin varemgi kuulnud, et jaapanlaste leiutatud kunstveri kõlbas küll hädapäraseks toiduaineks, kuid ei kustutanud nende nälga, mistõttu esines aeg-ajalt "kahetsusväärseid vahejuhtumeid". (See on vampiiripärane ümberütlemine inimolendi verest tühjakslaskmise kohta.) Seal ta siis oli, Denise Rattray, silitades oma kõri, pöörates pead siia- ja sinnapoole... kus on alles lipakas. (lk 10)

• Baari sisenes mu vend Jason ja loivas üle saali, et mind tervituseks kallistada. Tema nimelt arvab, et naistele meeldivad mehed, kes hoolivad oma lähedastest ja on puudega inimeste suhtes kenad, nii et minu kallistamine oleks justkui kahekordselt kiiduväärne. [---] Märkasin, et iga Jasoni heidetud pilgu peale puhkes ümberringi naiselike žestide virvendus - sõrmed tõusid kohendama juukseid, pluusikraesid, riivasid huuli. (lk 10)

• Kuna vampiiriverel usutakse olevat haigus vaevusi ajutiselt leevendavat ja seksuaalenergiat tõstvat toimet, umbes nagu prednisoonil ja Viagral ühtekokku, siis on mustal turul suur nõudlus ehtsa, lahjendamata vampiirivere järele. [---] See oli juba kaks aastat olnud kuumim moeravim. Asjaolu, et mõni ostja pärast vampiirivere joomist hulluks läks, ei vähendanud teiste tungi selle järele kuigivõrd. Kuivakslastud vampiir ei pidanud reeglina enam kuigi kaua vastu. Kuivakslaskjad jätsid vampiirid kinniseotuna surema või viskasid lihtsalt kusagile vedelema. Kui päike seejärel tõusis, oligi lool sellega lõpp.

Teinekord võis lugeda ka juhtumitest, kus osad olid vahetunud ning vampiiril oli õnnestunud vabaks saada. Siis lõppes asi surnud kuivakslaskjatega. (lk 11-12)

• Arlene oli palunud mul lugeda oma neljanda abikaasa mõtteid, kui too oli läbi astumas, et naist peale võtta; ta oli üsna kindel, et mees mõtleb teda ja lapsi maha jätta, ent ma ei hakanud seda tegema, sest tahtsin hoida ainust sõpra, kes mul on. Ja isegi Arlene ei suutnud mult seda teenet otse paluda, kuna see tähendanuks tunnustamist, et mul tõepoolest see anne, see needus olemas on. Inimesed ei suutnud seda omaks võtta. Nad eelistasid mõelda, et ma olen hull. (lk 12-13)

• Homulka oli linn, mida Bon Tempsis armastati vaenata. Me olime võistlejad nii jalgpallis, korvpallis kui suisa põlvkondade kaupa ajaloolises tähendusväärsuses. (lk 28)

• "See DeeAnne," jätkas Memm hoiataval toonil, kui me kolmekesi hakkasime toa poole astuma, "ta on minu teada üks kord juba rase olnud. Sa vaata ette, et ta sinuga mõnda valmis ei vehi, saad veel eluaeg maksta. Teisalt, eks või see olla ainus viis, kuidas ma lapselapselapsi näha saaksin!" (lk 29)

• See säästis mind ja Jasonit paljust vaevast, see väike rahaline polster. Ma ei teadnud, mil viisil Memm oleks suutnud meid kasvatada, kui seda raha poleks olnud. Tal oli põhimõte, et maad ta ei müü, kuid tal polnud endal muud sissetulekut peale vanaduspensioni. See oli üks põhjus, miks mul omaette elamist ei olnud. Kui ma ostan toiduasju temaga koos elades, siis on see tema meelest põhjendatud, aga kui ma ostan toitu ja toon selle talle, laon laua peale ja lähen siis ära kuhugi oma koju, siis oleks see armuand ja see pahandaks teda väga. (lk 30)

• "Mismoodi seda tehtud oli?" Memmel oli see krimpsus "räägi-mulle-kähku" nägu ees, millega head inimesed halbu uudiseid pärivad. (lk 31)

• Ma polnud kunagi mõelnud Samist kui saadaval meesterahvast - või vähemasti minu jaoks saadaolevast - ja seda mitmel põhjusel. Lihtsaim neist oli, et ma ei mõelnud kunagi kellestki nõnda, mitte seepärast, et minus ei oleks hormoone - on, ja kuidas veel ent need on alaliselt alla surutud, sest seks, vähemasti minu jaoks, on täielik katastroof. Kas suudate ette kujutada olukorda, et teate iga sõna, mida teie voodikaaslane mõtleb? No näete. Midagi sellist nagu "Jessas, kus on alles eit... ta tagument on suurevõitu... kui ta nüüd väheke paremalt poolt... kuidas ta aru ei saa, et ta...?" Saate ju aru küll. See jahutab igasugused tunded maha, uskuge mind. (lk 36-37)

• Sellist kuritegelikku sodi nagu Rotid hulgub kõikjal Ameerika haagiseparklates ja kiirteedel, nad pole piisavalt arukad või küllalt moraalsed selleks, et elada paikset ja produktiivset elu. Seesugused ei jäta endast ühtki positiivset märki maha, ei tee käega kärbsepesagi. (lk 38)