Zvārtava vald
| Zvārtava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Zvārtavas pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 169,81 km² | |
Elanikke: 334 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,0 in/km² | |
| Keskus: Stepi | |
 |
Zvārtava vald (läti keeles Zvārtavas pagasts) on vald (2. järgu haldusüksus) Lätis Valka piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valka ja Vijciemsi valla, Smiltene piirkonna Grundzāle ja Koivaliina vallaga ning Eesti Valga vallaga.
Valla pindala on 170 km². 2016. aasta seisuga elas seal 423 inimest.[2] Valla keskus on Stepi küla. Vallavanem on Raitis Priede.[3]
Valla vapi kilp on roheline, sellel on kujutatud kolm kuldset käbi kolme paremale painutatud okkapaariga. Roheline värv sümboliseerib valla loodust ja metsarikkust, kuldne aga lootust valla arengule. Käbide arv sümboliseerib kolme sfääri: taevast, maad ja vett ning olevikku, minevikku ja tulevikku.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1935 oli valla pindala 86,6 km² ja elanikke oli seal 1364.[5] Aastal 1945 jagati vald Zvārtava ja Aima külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Zvārtava külanõukoguga likvideeritav Aima külanõukogu, aga aastal 1961 Aumeisteri külanõukogu kolhoosi Kalnājs maad. Aastal 1967 liideti kolhoosi Straume maad Koivaliina külanõukoguga (sealhulgas ka piirkonna ajalooline keskus Zvārtava). Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Grundzāle külanõukoguga,[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Vald kuulus Valka rajooni. Aastast 2009 kuulub see Valka piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul, selle kõrgeim koht asub Putrase küla juures (97,9 m). Põhjaosa jääb Tālava madalikule. Valla suuremad jõed on Koiva koos oma lisajõgede Aima ja Stepupega. Valda jääb arvukalt järvesid, enamik neist moodustab Aumeisteri järvestiku, kuhu kuuluvad suurematest järvedest Salainis (77,8 ha), Vadainis (49,6 ha), Vēderis (50,8 ha), Sēta järv (22,6 ha) ja Garūlis (17,3 ha). Vallas on ka järvestikku mitte kuuluv Cepurīte järv (9,3 ha). Maavaradest leidub seal liiva ja kruusa, vähemal määral ka turvast ja paekivi. Metsade all on 63,3 % valla maadest.[7]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Zaķi, Elmi ja Mieniķi muinaskalmed, Buliņi keskaegne kalmistu ehk Kirikuase, hiiepaik Bedņi Püha pärn ja Veckurpnieki linnamägi. Kohaliku kaitse all on Putrase muinaskalmed, Lācīši linnamägi ja hiiepaik Tilikase Jaanimägi.[8]
Looduskaitse all on Lejzemnieki tammed, Eļmi pärn, Liepiņi tamm, Gaujmalnieki mänd, Zaķi paju ja Koiva tamm. Lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid, suurem osa neist kasvab Koiva lähistel. Valda jäävad ka 1 hektari suurune Lapiņi järve hoiuala, 2 hektari suurune Taurīši järve hoiuala, 30 hektari suurune Bednese soo hoiuala ja 238 hektari suurune Vadainise soo hoiuala. Valla põhjaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 396 lätlast, 13 venelast, 4 ukrainlast, 2 poolakat ja 2 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Cirgaļi | mazciems | 15 (2007) |
| Jaunāmuiža | mazciems | 7 (2007) |
| Kaģumciems | mazciems | 15 (2007) |
| Mierkalns | mazciems | 32 (2007) |
| Putras | mazciems | 16 (2007) |
| Stepi | vidējciems | 112 (2022) |
| Vērsīši | skrajciems | 10 (2007) |
| Zaķi | mazciems | 57 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2017. Vaadatud 16. jaanuaril 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 688 lk.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.11 2024]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zvārtava vald |
- Zvārtava vald piirkonna kodulehel (läti, eesti, inglise keeles)