Vassili Petrov

See artikkel vajab toimetamist. (August 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vassili Petrov
President Dmitri Medvedev (vasakul) annab Vassili Petrovile üle Aleksander Nevski ordeni (2010)
Sünniaeg	15. jaanuar 1917 Venemaa Keisririik, Stavropoli krai
Surmaaeg	1. veebruar 2014
Teenistus	NSV Liit 1939–1991, Venemaa Föderatsioon 1992
Auaste	Nõukogude Liidu marssal

Vassili Ivanovitš Petrov (15. jaanuar 1917 – 1. veebruar 2014) oli NSV Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal, hiljem Venemaa Föderatsiooni sõjaline nõunik kaitseministeeriumis.

Vassili Petrov sündis 1917. aastal Stavropoli krais Tšernoleskoje külas. 1935. aastal lõpetas kümneklassilise gümnaasiumi ja astus Ordžonikidze-nimelisesse Pedagoogilisse Instituuti.

22. novembril 1939 astus armeesse ning asus õppima sõjakooli. 1941. aastal lõpetas kaks kuud kestnud leitnandikursused. Võttis osa kaitselahingutest Odessa ja Sevastopoli all. Detsembrist 1942 kuni märtsini 1943 oli pataljoni komandör ja motoriseeritud brigaadi staabiülem.

1943. ja 1944. aastal tegi kaasa lahingutes Ukraina tagasivallutamises, Dnepri ja Dnestri forsseerimistel ning lahingutest Rumeenia ja Bulgaaria pärast, osales ka Budapesti vallutamisel 1945. aastal. Pärast sõja lõppu läks õppima Mihhail Frunze nimelisse akadeemiasse.

1953. aasta juunist kuni 1955. aasta detsembrini oli Petrov polgukomandör, seejärel kuni jaanuarini 1957 diviisi staabiülem, siis aga kuni juulini 1961 diviisi komandör ning omakorda kuni juunini 1964 täitis armee staabiülema kohuseid, misjärel asus juhtima armeed ennast, seda kuni 1966. aasta jaanuarini.

Jaanuarist 1966 kuni aprillini 1972 oli Kaug-Ida sõjaväeringkonna staabiülem ning seejärel kuni maini 1976 Kaug-Ida sõjaväeringkonna maavägede ülem. Pärast seda tõusis ta NSV Liidu maavägede ülemjuhataja esimeseks asetäitjaks. Võttis osa Etioopia-Somaalia relvakonfliktist (1977–1978) Etioopia armee sõjalise nõuandjana.

1978. aasta detsembris anti tema käsutada Kaug-Ida sõjaväeringkonna relvajõud, kuni 1980. aasta novembris määrati Petrov NSV Liidu maavägede ülemaks, siis aga NSV Liidu kaitseministri esimeseks asetäitjaks, kus töötas jaanuarist 1985 kuni juulini 1986.

Alates 1986. aasta maist töötas Petrov NSV Liidu Kaitseministeeriumis. Septembris 1992 läks pensionile, kuid tegutses seejärel Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjalise nõuandjana.

Vassili Petrov oli kommunistliku partei liige alates 1944. aastast, 1974. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ning 1976. aastast ka NLKP Keskkomitee liige.

Alates 31. augustist 2012 oli Vassili Petrov vanim elusolev Nõukogude Liidu marssal.

• polkovnik, 29. aprill 1952
• kindralmajor, 9. mai 1961
• kindralleitnant, 16. juuni 1965
• kindralpolkovnik, 29. aprill 1970
• armeekindral, 15. detsember 1972
• Nõukogude Liidu marssal, 25. märts 1983

• Nõukogude Liidu kangelane (16. veebruar 1982)
• neli Lenini ordenit (detsember 1967, veebruar 1978, 16. veebruar 1982, jaanuar 1987)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (veebruar 1974)
• Punalipu orden (oktoober 1944)
• kaks 1. klassi Isamaasõja ordenit (juuli 1944, aprill 1985); 2. klass (oktoober 1943)
• kaks Punatähe ordenit (november 1942, oktoober 1955)
• NSV Liidu relvajõudude ja kodumaa teenimise orden, kolmas järk (veebruar 1976)
• medal "Lahinguliste teenete eest"
• medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel"
• medal "Kaukaasia kaitsmise eest"
• medal "Odessa kaitsmise eest"
• medal "Sevastopoli kaitsmise eest"
• medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest"
• medal "Budapesti vallutamise eest"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "40 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "50 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "60 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "65 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• Õigeusu suurvürsti Püha Dmitri Donskoi orden, 2. klass
• Aleksander Nevski orden (3. mai 2012)

• Ernesto Che Guevara orden, 1. klass (Kuuba, 1985)
• Punalipu orden (Tšehhoslovakkia) (1982)
• Order Pobedonostnogo. veebruar (Tšehhoslovakkia) (1985)
• Sükhbataari orden (Mongoolia, 1981)
• Punalipu orden (Mongoolia, 1982)
• orden "Sõjaliste teenete eest" (Mongoolia, 1971)
• Scharnhorsti orden (Saksa DV, 1983)
• Ungari Rahvavabariigi Lipu orden, koos teemantidega (Ungari, 1985)
• Tudor Vladimirescu orden, 1. klass (Rumeenia, 1974)
• Rahvusliku Lipu orden (Etioopia, 1982)
• orden "Sõjaliste teenete eest", 1. klass (?, 1983)
• orden "Sõjaliste teenete eest", 1. klass (Rumeenia, 1985)
• Korea Rahvusliku Lipu orden (Põhja-Korea, 1985)
• orden "Bulgaaria Rahvavabariik", 1. klass (1985)