Vana-Otepää mõis
Vana-Otepää mõis (saksa keeles Schloß Odenpäh) oli riigimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.[1]
Mõis rajati 13. sajandil.[2]
Otepää mõisa (mille alla kuulusid ka hilisemate Ilmjärve ja Kastolatsi mõisa valdused) läänistas pärast Tartu piiskopkonna hävingut Liivi sõjas Poola kuningas Zygmunt III Waza poolt Tartu ökonoomile Georg Schenkingile, kuid Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas selle kas 1625 või 1626. aastal Axel Oxenstiernale. 1641. aastal oli Otepää mõisa omanik feldmarssal Herman Wrangel, kes pärandas selle oma pojale, kindral Wolmar Wrangelile, kellele kuningas Karl XI kinnitas selle vara 1674. aastal. Pärast Wolmar Wrangeli järeltulijateta surma 1677. aastal kinnitas kuningas mõisa tema lesele Vasaborgi Kristinale. Suure reduktsiooni tulemusena sai Otepää mõisast kroonumõis.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.02.2016)
- ↑ Vana-Otepää mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 24.02.2016)
- ↑ Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. 1877. Lk 113.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 322 [1].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vana-Otepää mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Kirik: Otepää
Mõisad: Arula mõis | Ilmjärve mõis | Kastolatsi mõis | Kintsli mõis | Neeruti mõis | Nüpli mõis | Palupera mõis | Pilkuse mõis | Päidla mõis | Pühajärve mõis | Vana-Otepää mõis | Vidrike mõis