Vaisild

Vaisild on sild, mille vundament on valmistatud vaiadest.

Vaiad võivad olla valmistatud kas puidust, betoonist või terasest ja mis on sillaalusesse pehmesse pinnasesse rammitud sügavuseni, kus vaia ots ulatub kokku surutud kõva pinnasekihi või kivini. Sellistel puhkudel on vaiad rammitud sügavuseni, mil hõõrdumisest tekkiv jõud ja teivast ümbritsev pinnas hakkavad silda toestama. Tänapäeval on selline sildamismeetod harv nähtus.

Teivassildu on jõgede ja kuristikkude ületamisel kasutatud juba vähemalt Rooma riigi aegadest saadik. Üks selliseid sildu oli tõenäoliselt Pons Sublicius, mis oli arvatavasti ehitatud umbes 642 e.m.a ja kuigi see oli tehtud puust, on just see ning mitte ükski teine Rooma Impeeriumi sild säilinud. ^[1]

Keskaegsel Inglismaal oli sillaehituse kõrgaeg. Vaiad valmistati tavaliselt kas jalakast või tammest. Vaiaramm oli ehitis, mis võimaldas raskel koormusel teiba otsa langeda. Igal teibal oli "vaiaking" ehk rautatud ots. Sedasi maa sisse rammitud vaiade punti nimetati "harkjalgadeks" ja selle tipus ning ümber oli teibaga toetatud platvorm, mida nimetati "kuldnokaks", mis täideti enne kaldaääre ja sillateki ühendamist killustikuga. ^[1]

Üks võib-olla kõige tuntumaid keskaegseid ja Rooma-aegsete teivassildade eeskujul ehitatud vaisildu on varasemad variandid Londoni sillast. Sellegipoolest, isegi kui algupärase versiooni, mis oli kivisild, tööd alustati (Henry II valitsusajal 1176. aastal) kasutati konstruktsiooni osadena ka tammevaiasid, kusjuures mõned neist vaiadest (rammitud maasse aastal 1176) olid veel piisavalt tugevad, et 1921. aastani välja kesta ehk peaaegu 750 aastat veel. ^[2]