Võsund

Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.

Ehituselt on võsundid tavalised varred, selle erinevusega, et nad moodustavad lisajuuri ja kulgevad mitte püstiselt, vaid rõhtsalt. Võsunditel on tavaliselt sõlmede vahe pikk ja lehti vähe, aga veetaimede kohta see ei kehti. Leidub taimi, mis võib juured alla kasvatada ükskõik missugusesse kohta, kus võsund viljakat mulda puudutab.

Erinevalt risoomist ei kogune võsundisse varuaineid. Risoom ei ole ka nii pikk kui võsund ja risoomi sõlmede vahe on tavaliselt lühike. Võsundile võivad moodustuda lisapungad ja lisajuured ning tippu ja lisajuurte kohale ka uued noored taimed.

Võsundid on üks taimede mittesugulise paljunemise vahenditest. Erinevalt sugulisest paljunemisest on kõik võsundite abil saadud tütartaimed emataime kloonid ehk geneetiliselt täpsed koopiad.

Võsundeid leidub nii roht- kui ka puittaimedel. Tunetud on eriti nende taimede võsundid, mis kasvavad maa peal, aga leidub ka hulgaliselt taimi, mille võsund on täies ulatuses maa all ja millest aeg-ajalt ulatuvad maapinnale võrsed.

Tüüpiliselt närtsivad võsundid pärast tütartaimede moodustamist ära, kui need juba nii suured on, et ilma emataime abita hakkama saavad. Sellega muutuvad tütartaimed emataimest sõltumatuteks. See on veel üks erinevus risoomist, mis ei sure pärast taime maapealse osa moodustumist.

Tuntud taim, mis kasutab paljunemiseks maapealseid võsundeid, on aedmaasikas, mis võib ühe kasvuperioodi jooksul kasvatada ligi 2 meetri pikkuseid võsundeid^[1]. Maapealsed võsundid on ka nefroleebil ja roomaval tulikal. Maa-aluste võsunditega levivad ja paljunevad näiteks sirel, kibuvits ja vaarikas.

Kartulil hakkavad võsundid kasvama 10 päeva pärast seda, kui taime võrse on jõudnud maapinnale. Võsundite otsa hakkavad moodustuma uued mugulad. Mugulad on modifitseerunud võsundid, mis on kohastunud toitainete hoidmiseks. Kuna nad ei ole risoomid, siis ei moodusta nad juuri, vaid juured kasvavad uue varre külge, mis mugulast välja kasvab.