Usupuhastuspüha

Usupuhastuspüha (varem ka õige usu ülevõtmise püha) peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise.

Nende ladinakeelsete teeside üle plaaniti avalikku väitlust Wittenbergi ülikoolis. Selle asemel aga levisid teesid saksa keelde tõlgituina kogu riigis ja panid liikuma sündmuste ahela, mis paisus kristliku kiriku revolutsiooniks.

Usupuhastus ehk reformatsioon uuendas lääne kiriku, kuid ühtlasi killustas selle. Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Seda püha tähistavad või märgivad vaid luterlased ja teised reformatsiooniaja sündmustest alguse saanud kirikud.

Reformatsioon elustas ka katoliku kirikut. Kuid nüüd ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, st üleüldine, vaid üks konfessioon teiste hulgas. Eri konfessioonidel oli algul raske üksteisega läbi saada. Peeti ususõdu. Pikkamööda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati õigust uskuda ja mõtelda erinevalt.

Algselt tähistasid luterlikud kirikud Euroopas usupuhastuspüha ehk reformatsioonipäeva eri päevadel: Lutheri sünnipäeval, surmapäeval ja Augsburgi usutunnistuse esitamise päeval (25. juuni). 1667. aastal määras kuurvürst Johann Georg II Saksimaal reformatsioonipäevaks oktoobri viimase päeva. Teised luterlikud kirikud mujal järgisid seda eeskuju ning pühana kinnistus 31. oktoober.

• "31. oktoober – usupuhastuspüha", Eesti Kristlik Televisioon, 29. oktoober 2004
• Vallo Ehasalu, "Usupuhastuspüha", Eesti Kirik, 29. oktoober 2008
• "Katoliiklased väärtustavad usupuhastuspüha", Meie Kirik, 1. november 2008