USA dollari mündid

USA dollari münte kohrutati esimest korda 1792. aastal. Sealtpeale toodeti uusi münte igal aastal, avaldades suurt mõju Ameerika Ühendriikide valuutasüsteemile. Tänapäeval on käibel mündid nimiväärtusega 1, 5, 10, 25 ja 50 senti ning 1 dollar. Samuti on kasutusel biljoone (sealhulgas kulla-, hõbeda- ja plaatinasisaldusega) ning meenemündid. Kõik need on toodetud USA mündikojas. Pärast tootmist müüakse mündid föderaalsetele reservpankadele, kes seejärel vastutavad nende ringlusesselaskmise ja tagasivõtmise eest, kui riigi majandusolukord seda nõuab.

Praegune rahasüsteem

Tänapäeval tegutseb Ameerika Ühendriikides neli mündikoda, tootes igal aastal miljardeid münte. Põhimündikoda on Philadelphia mündikoda, mis toodab ringlevat kohrutust, müntide komplekte ja mõningaid mälestusmünte. Denveri mündikoda toodab ka käibemünte, mündikomplekte ja mälestusmünte. San Francisco mündikoda toodab tavalist ja hõbedast tehtud münte ning tootis käibemünte 1970. aastateni. West Pointi mündikoda toodab biljoone. Philadelphia ja Denver toodavad tööriistu müntide vermimiseks, mida kasutatakse kõikides mündikoda.

Iga mündikoja toodang on sellegipoolest kergesti tuvastatav, sest enamik müntidest kannab märki. Eristatav müntetäht on iga mündi esiküljel, sageli väljalaskeaasta lähedal. Märkimata mündid on väljastanud Philadelphia mündikoda. Märgid: Philadelphia müntidel on kirjas P (välja arvatud sendid), Denveri müntidel on kirjas D, San Francisco müntidel on kirjas S ja West Pointi müntidel on kirjas W. S-i ja W-ga tähistatud mündid on harvad, neid sisuliselt ringluses ei ole, kuigi San Franciso mündid, mis toodeti enne 1970. aastate keskpaika, on endiselt ringluses. Märgisega CC, O, C ja D toodeti kuld- ja hõbemünte 19. sajandil ja 20. sajandi alguses, ajutistes rahapajades Carson Citys Nevadas, New Orleansis Louisianas, Charlotte'is Põhja-Carolinas ja Dahlonegas Georgias. Enamik selliseid münte on säilinud muuseumides ja kollektsionääride käes.