Teksti sidusus

Teksti sidusus e kohesioon tähendab, et tekst on sisuliselt ja tähenduslikult tervik,^[1] laused ja tekstiosad on omavahel seotud.^[2]

Kohesiooni tekitamiseks kasutatakse erinevaid sidususvahendeid, nagu sidendeid (sh sidesõnad),^[1] kordust, asendust (sh asesõnad, asemäärsõnad ja sünonüümid), väljavõttu e ellipsist, antonüümiat, hüponüümiat jm.^[2] Kui sidususvahendeid mitte kasutada, muutub tekst hüplikuks ning lugejal on keeruline kirjutaja mõttekäiguga kaasas käia.^[2]

Tekstis tuuakse iga lausega sisse uut infot ja esitatakse teksti teema kohta mingi väide. Lausete vahel on niisiis temaatilised suhted, mida saab väljendada erinevat moodi:

• Tekstis olevaid lauseid võib siduda sama teema. Näiteks:

Tartu on Eesti vanimaid linnu. Teda mainiti esimest korda juba ligi 1000 aastat tagasi. Tartus elab ligi 100 000 elanikku.

• Uue lause teemaks võib saada eelmise lause väide. Näiteks:

Tartu on Eesti vanimaid linnu. Linn tolle aja mõistes ei tähendanud palju muud kui väikest puukindlust. Kindluses elasid nii inimesed kui ka loomad.

• Uue lause teemaks võib saada üks osa eelmise lause teemast või väitest. Näiteks:

Tartu on Eesti vanimaid linnu. Kesklinna ilmestavad raekoda ja ülikooli peahoone. Ropkas paiknevad suuremad tööstusettevõtte.^[1]

Selleks, et tekst oleks sidus, peab kirjutaja arvestama lugeja olemasolevate teadmistega. Kirjutaja peab läbi mõtlema, kui palju ja millist informatsiooni on vaja tekstis esitada, et lugeja teksti mõistaks. Näiteks on järgmine tekstilõik sidus vaid lugejale, kes elab või viibib Eestis ning teab, et Soome on Eesti naaberriik ja Soome president on Sauli Niinistö (2021. a seisuga): Kuulasin eile Sauli Niinistöd. Naaberriigi president pidas meeldejääva kõne.[1]^[1]