Tallinna Vangla

See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tallinna Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev kinnine kambervangla.^[1]

Rae vallavolikogu algatas 8. juulil 2011 detailplaneeringu, et rajada Rae vallas Soodevahe külas ja Venekülas 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.

Uus vangla on kambertüüpi. Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele ning veel 16 kartserikambrit mees- ja 4 kartserit naisvangidele. Vanglale lisandub arestimaja-kinnipidamiskeskus.

Vanglakompleks valmis sügisel 2018. Vangid toimetati vanast vanglast uude detsembris 2018. Seejärel suleti Tallinna vangla vana kompleks Magasini tänaval ning Riigi Kinnisvara andis Magasini tänava kompleksi Eesti jõustruktuuridele õppuste läbiviimiseks.

17. detsembri 2018 seisuga oli Tallinna vanglas 701 vangi. Neist oli süüdimõistetud vange 463 ja vahistatuid 238, eluaegse karistuse kandjaid ei olnud. ^[2] 30. mai 2022 seisuga oli Tallinna vanglas 789 vangi, neist 580 süüdimõistetuid ja vahistatuid 209. Eluaegseid vange oli 4.^[3]

• ...–1999 Vassili Romanenko
• 1999–2001 Ülo Kabruska^[4]
• 2002–2006 Toomas Malva^[5]
• 2007–2011 Erki Osolainen
• 2011–2014 Rait Kuuse
• 2014–2016 Kaimar Karuauk^[6]
• 2017–... Hannes Liivak

Vangla Magasini tänaval sai alguse aastatel 1944–1949 töötanud sõjavangilaagrist ja kuni 1990. aastateni töötanud poolkinnise režiimiga kolooniast nr 5.

Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti Eesti NSV Siseministeeriumi 17. mai 1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr 5, moodustati Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.

Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 3. mai 1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. 1990. aastate keskpaigas renoveeriti kaks endist tööstushoonet kambervangla hooneteks ja moodustati kaks eelvangistusosakonda.

1996. aastal kinnitati vanglateenistuse arengukava, millega nähti ette ehitada nüüdisaegsed piirkondlikud vanglad Ida-Viru-, Tartu- ja Harjumaal ning uus vanglate haigla. Uusi vanglaid on vaja selleks, et muuta vanglad kohast, kus inimesi lihtsalt teatud aeg kinni hoitakse, kohaks, kus vangidega tehakse sihipärast tööd, et nad vabadusse naastes oskaksid seaduskuulekalt toime tulla. Selline eesmärk sätestati ka Riigikogus vastu võetud "Kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2010".

Analüüs aga näitas, et riigi kriminaalpoliitika eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui piirduda Tallinna vanglas pelga värskendamisega, sest kinnistu on liiga väike ja asub Tallinna kesklinnas. Sestap otsustati ehitada uus tänapäevane vangla.

Esialgu plaaniti ehitada uus vangla Maardu linna endise keemiakombinaadi territooriumile, aga see jäi ära naabruses asunud Vopak E.O.S.-i vastuseisu tõttu.

2003. aastal liideti Tallinna Vanglaga Keskvangla, sest 2000. aastateks olid kinnipidamistingimused muutunud seal vastuvõetamatuks. Osa vange viidi üle vastvalminud Tartu Vanglasse, osa Tallinna Vanglasse (sellest tulenevalt peetakse Tallinna Vangla algusajaks Keskvangla avamise aastat 1919).

2004. aastal liideti Tallinna vanglaga Maardu vangla, kuhu paigutati endises Keskvanglas paiknenud Vanglate keskhaigla ja moodustati Tallinna vangla tervishoiuosakond, kus osutati ka statsionaarse ravi teenust.

Uuele vanglale sobiv koht leiti Rae vallas Soodevahe külas ja Venekülas ning 8. juulil 2011 algatas Rae vallavolikogu detailplaneeringu, et rajada seal 50 hektarile uue Tallinna vangla hooned.

Pärast Harku ja Murru vangla liitmist Tallinna vanglaga paiknesid 1. juunist 2016 vanas Tallinna vanglas ka naisvangid, kelle tarbeks oli ümber kohandatud eraldi hoone – viies üksus.

• 
  Tallinna vangla hooned, vaade Tehnika tänavalt
• 
  Tallinna vangla hooned
• 
  Tallinna vangla hooned
• 
  Tallinna vangla hooned
• 
  Tallinna vangla hooned
• 
  Tallinna vangla hooned

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) planeerib müüa Tallinna vangla vana kinnistu peale lammutus- ja koristustöid.^[10]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Vangla