Tautoloogia
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Tautoloogia on väide loogikas, mis on paratamatult tõene. Näiteks: "Kõik varesed on musta või mingit muud värvi".
Tavaseletuse järgi on tautoloogiline definitsioon selline, mis defineerib midagi iseenda kaudu, tavaliselt läbi ümbersõnastuse. Klassikaline näide: "tautoloogia on see, mis on tautoloogiline".
Kõige lihtsam vorm tautoloogilisest definitsioonist on lihtne kordus: "Sinine valgus on valgus, mis on sinine", "Eetris on kaheosalise seriaali teine, viimane osa", "Elu mõte on elu" jne.
Kirjanduses ka tähendusliiasus, samasõnasus, sama v lähedase tähendusega sõnade ja väljendite tarbetu kordamine. Keerulisemas variandis kasutatakse võõrsõnu või ümbersõnastamist: "viisakad inimesed on need, kes ei käitu ebaviisakalt". Tautoloogia on kasutusel retoorikavõttena.
Paljud kõnekeelsed väljendid sisaldavad tautoloogiat: "ette ennustama", "juurde lisama", "innovatiivne uuendus" jpm.
Tautoloogilise tõestuse all mõeldakse loogikaveaga tõestust, kus mõiste defineeritakse sellesama mõiste kaudu. See on tautoloogiline viga.
Tautoloogia eitus on vasturääkivus.
Suur osa matemaatikast tegeleb tautoloogia uurimisega.