Torrensi jõgi

Torrensi jõgi (inglise keeles River Torrens) on umbes 85 km pikkune jõgi Lõuna-Austraalia osariigis, mis suubub merre Adelaide'is.

Torrens on 85 km pikk. Ta algab 480 m kõrguselt, mis teeb tema languks 5,65 m/km. Tema allikas on Mount Lofty ahelikus ja suue Saint Vincenti lahes. Jõe valgla suurus on 508 km² ja vooluhulk suudmes keskmiselt 0,71 m³/s.

Enne eurooplaste saabumist elasid jõe valglas kaurnad, kes nimetasid jõge Karra wirraparri. Eurooplaste saabumise järel kaurnate kultuur hävitati ja kaurna keele pärismaised kõnelejad surid 1931 välja, kuid 19. sajandi esimesel poolel oli see keel üsna korralikult dokumenteeritud, mistõttu 1990. aastatel sai võimalikuks keele taassünd.

Eurooplased avastasid Torrensi 1836 ja rajasid Adelaide'i juba sama aasta lõpul. Jõgi nimetati koloneli Robert Torrensi järgi, kes parlamendiliikmena propageeris väljarännet Suurbritannia emamaalt kolooniatesse, et vähendada ülerahvastust Briti saartel. Tal oli tähtis roll Lõuna-Austraalia koloonia rajamisel ja ta juhatas esimest komisjoni, mis selle koloonia asutamist organiseeris. 1841 lasti ta lahti huvide konflikti tõttu, kui selgus, et ta oli ka ise Lõuna-Austraaliasse maad ostnud.

Torrensi lisajõgi Second Creek võib suvel täielikult kuivaks jääda.

Austraalia lõunaosas on lähistroopiline kliima, millele on omane ebaühtlane sademete jaotus. Kuna Torrens on peamiselt vihmatoiteline, siis kõigub temagi vooluhulk suures ulatuses. Vihmaperiood on talvel ning sellepärast on suurvesi talvel ja kevadel. Seevastu suvel kuivavad mõned lisajõed niredeks või jäävad täielikult kuivaks.

Talviti ja kevaditi on ette tulnud tulvasid, mis purustavad sildu ja ujutavad üle jõe kaldaalasid. Nende vältimiseks on jõe kallastele rajatud pargid, millest ei ole nii kahju, kui jõgi need üle ujutab, ning jõele on rajatud 3 veehoidlat, mis suurvee ajal veega täidetakse ja kuivaperioodi ajal tühjaks lastakse.

Eurooplaste elamaasumine jõe valglasse on selle maa-ala elustikku suurel määral mõjutanud. Seda on tehtud nii tahtlikult kui tahtmatult. 19. sajandil võeti linna maa-alalt maha ürgmets, jõepõhjas olnud kruusa kasutati ehitustöödeks ja sisse toodi hulk võõrliike. Viimasel ajal on paljusid pärismaiseid liike sinnakanti tagasi asustatud ja võõrliikidega on hakatud võitlema.

Linna asutamise esimestel aastatel kasutati Torrensit niihästi joogivee võtmiseks kui reoveekanalina. Niisugune ebasanitaarne olukord tekitas tüüfuse ja koolera puhanguid. Kruusa kõrvaldamine jõe põhjast muutis jõe sogaseks ja soodustas kallaste erosiooni. 1870. aastatel kirjutas Anthony Trollope, et midagi inetumat kui Torrens on võimatu näha või isegi kirjeldada. Jõge nimetati haisvaks solgikanaliks ja see erines määratult sellest metsajõest, mis ta oli olnud pool sajandit varem.

Tänapäeval on jõe seisund küll palju paranenud, aga see on endiselt halb. Eriti kevadel ja suvel on jõel sageli täheldatud veeõitsengut ja kolibakterite masspaljunemist. Tööd jõevee kvaliteedi tõstmiseks jätkuvad.